Kummarduv lind (joonis 4-8) on populaarne mänguasi nii koolitunnis kui ka mujal. Et lind koogutama panna, tuleb selle pea märjaks teha. Seejärel vajub lind aeglaselt ettepoole, kuni pöördub järsku peaaegu horisontaalsesse asendisse. Ühe või kahe kõikumise järel jääb lind paigale. Kui asetada linnu ette klaas veega, kuhu see saab nokka kasta, siis kordub liikumine lõputult. Mis paneb linnu niimoodi liikuma? Kas peale pea märjakstegemise on ka teisi võimalusi panna lind kummarduma? Sellisel juhul saaks linnu kummarduma panna ka suure õhuniiskuse juures, mis tavaolukorras hakkaks linnu kummardumist takistama.
Vastus Linnu keha (alumine osa) on osaliselt täidetud kergesti aurustuva vedelikuga, tavaliselt metüleenkloriidiga. Avatud osa linnu peas ja kehas sisaldab sama kemikaali auru. Linnu pea ja nokk on kaetud vildiga. Kael koosneb torust, mis ulatub peast kehasse. Kusagile kaela külge kinnitub telg, mis laseb linnu peal ja kehal jalgade suhtes vabalt liikuda.
Pärast pea piserdamist veega hakkab vesi ümbritsevasse õhku aurustuma. Et vee oleku muutus vedelast gaasilisse vajab soojusenergiat, jahutab aurumine vilti, pead ja auru pea sees. (Vildi peale puhumine hoogustab kuivamist.) Kui pea sees oleva auru temperatuur langeb, langeb ka tema rõhk. Et aurutasku linnu kehas pole otse peas oleva auruga ühendatud (ühendava toru ots on vedelikku sukeldunud), säilib seal kõrgem rõhk. Kahe osa vahel olev aururõhkude erinevus surub osa vedelikku läbi toru. Vedeliku liikumine muudab linnu peaosa raskemaks ja see hakkab ümber jalgade juurde kinnituva telje pöörduma. Alguses on pöördumine aeglane, seejärel pöördub lind äkitselt peaaegu horisontaalsesse asendisse. Siis põrkub see kas veeklaasi servalt nõksu tagasi või piirab liikumist jalgade asend.
Sel hetkel, kui lind on enam-vähem horisontaalasendis, tõuseb toru alumine ots vedelikust välja ja hetke jooksul ühenduvad kaks aurutaskut ning nende rõhud võrdsustuvad. Ülespoole liikumise ajal võimaldab ühendustoru kalle voolata vedelikul peast tagasi kehasse, mille tulemusena taastub algne kaalujaotus ja lind pöörab end püstiasendisse tagasi. Kui lind kummardudes oma noka vette kastab, imendub vildi sisse täiendavat vett ja kogu protsess kordub.
Linnu kummardama panemiseks ilma selle pead veega kastmata on mitu võimalust. Nii võib pead katvat vilti niisutada alkoholiga, mis aurustub isegi suure õhuniiskuse juures. (Näiteks sobib väga hästi kange viski, kuid see võib pead katva vildi ka ära rikkuda.) Võib ka linnu ereda päikesevalguse kätte asetada, varjates tema pead ja kaela päikese eest, kuid jättes keha varjamata. Kui lisaks veel linnu keha mustaks värvida, hakkab ta hullumeelse kiirusega liikuma.