Põhja-Austraalias asuvaid termiidipesasid nimetatakse magnetilisteks mitte seetõttu, et pesad või neis elavad termiidid oleksid tegelikult magnetilised, vaid seetõttu, et need kõrged kiilukujulised pesad asetsevad põhja-lõuna suunal. Pesad oleksid justkui kompassi järgi rajatud. Termiitide täpne nimetus on Amitermes meridionalis, sest pesad on suunatud piki meridiaani. Miks eelistavad termiidid ehitada pesad sellises suunas?
Mõõdukas kliimas, kus suved on keskmiselt soojad, võib mõnes hoones siiski isegi avatud akendega olla väga palav. Kas on mõni võimalus sellist hoonet ventileerida ilma kallist konditsioneeri paigaldamata?
Vastus Magnetilised termiidipesad on nutikalt seatud nii, et säiliks sisetemperatuur. Lai kõrge idakülg neelab päikesetõusu ajal palju päikesekiirgust. Selle vastaskülg neelab päikesekiirgust päikeseloojangu ajal. Kui päike asub kõrgel taevas, langeb selle kiirgus vaid suhteliselt väikesele ristlõikepinnale. See tähendab, et ülevalt vaadates on pind ida või lääne suunast paistvast pinnast väiksem. Seetõttu on kuumal suvepäeval neelduva päikesekiirguse kogus väiksem kui jahedatel õhtu- ja hommikutundidel. Lõpptulemusena valitseb pesas päev läbi enam-vähem ühtlane temperatuur.
Mõnede ehitiste (näiteks Inglismaal) juurde kuulub tänapäeval ka päikesetorn, mille läbipaistvast klaasist külg (või nurk) on päeval päikese suunas. Torni ülaosas on suletav tuulutusava. Torni alaosa on ühendatud maja iga korrusega. Päike soojendab õhku tornis ning kuna soe õhk on jahedast kergem, liigub see mööda torni üles ja tuulutusava kaudu välja, samal ajal tõmmates uut õhku sisse iga lahtise akna kaudu majas. Kui hoone ja torn on õigesti projekteeritud, tekib ühtlane õhuvool läbi kõigi hoone avatud ruumide.
Iraani traditsioonilised ehitised on samuti tähelepanuväärne näide kuumade päevade ja jahedate öödega kliimaga kohastumisest. Majad on paigutatud nõnda, et need varjutavad üksteist. Mõne küljes on tuuletorn, mis püüab tuult. Tuule abil juhitakse õhku torni alla ja sealt maa-aluse käigu kaudu (kus õhk jahtub) maja keldrisse. Kui tunneli seinad on niisked või on keldris purskkaev, jahutatakse õhku vee aurustamise abil veelgi. Tunneli seintel või purskkaevus oleva vee aurustamiseks saadakse energiat õhust.
Mõned ehitised on kaetud kupliga, mille tipus on avaus. Kui tuul liigub läbi ava, haarab see kupli siseküljelt kuuma õhku endaga kaasa ja kannab eemale. See võimaldab maapinna lähedal (või, veelgi parem, tunneli kaudu) jahedal õhul ehitisse sisse voolata.