Füüsika õpetaja raamatFüüsika õpetaja raamat : Mis on paskal?

Mis on paskal?

Gaasiseadmete kasutamise reeglites on öeldud, et gaas antakse põletiteni rõhu all 100–200 mm veesammast. Kuidas seda väljendust mõista? 

Vladimir Zolotov, Füüsika ülesannete kogu VI–VIII klassile „Eesti Raamat” Tallinn 1965

Rõhk on oma segaste ühikute poolest maailmakuulus füüsikaline suurus. Igal võimalikul ja võimatul tehnika- või teadusalal on omad ühikud. Riigiti kasutatakse erinevaid ühikuid ja mitmed vananenud ühikud on endiselt siin-seal kasutuses.

Rõhu SI ühik on paskal (Pa) ehk njuuton ruutmeetri kohta (N/m2) ehk kg·m-1·s-2. Kuna üks paskal on päris väike rõhk, on laialt kasutuses kPa ja MPa. Tehnikas on arvatavasti tuntuim ühik atmosfäär (atm), mis on võrdne normaal- ehk standardrõhuga, 101325 Pa, st tavalise õhurõhuga. Sünoptikud on püüdnud paskalitele või hektopaskalitele üle minna, aga enamasti ikka pöördunud tagasi ajaloolise õhurõhu ühiku juurde, millimeeter elavhõbedasammast ehk torr (mmHg). 760 mmHg on 101,3 kPa ehk jällegi umbes keskmine õhurõhk. Sellega võiks piirduda.

Kahjuks sellega ei ole sugugi piirdutudud. Lugematutes normides, juhendites, mõõteriistadel, kirjanduses jne tulevad ette: baar (bar), tehniline atmosfäär (at) ehk jõukilogramm ruutsentimeetri kohta (kgf/cm2 või kp/cm2), psi ehk jõunael ruuttolli kohta (lbf/in2), barad (Ba) ehk düün ruutsentimeetri kohata, kip ruutjala kohta (1000 lbf/ft2), tonn ruutjala kohta (võib olla pikk või lühike) ja kindlast veel üht-teist.

Aga on olemas ka hüdrotehnikute ja torustikuinseneride lemmikühik. Rõhku nimetatakse tihti surveks ja mõõdetakse meetrites. Täpsemalt tähendab see veesamba kõrgust, meetrit veesammast (mH2O). Mõnelpool on vana traditsiooni järgides ühikuks in WC (inch of water column) või in Aq. Ühik on temperatuuritundlik, seepärast enamasti standardiseeritud temperatuurile 4°C või 39°F.

Milline rõhk vastab 150mm veesambale. Rehkendus.

Veesamba rõhu võib väga lihtsalt ükskõik millistesse ühikutesse ümber arvutada. Google otsingusõnad „pressure unit conversion” või mõni vingem taskuarvuti äpp telefonis. Võib-olla veelgi lihtsam on näiteks 150 mm kõrguse veesamba rõhk välja arvutada.

Last but not least. Põletisse saadetava gaasi rõhu korral käib jutt muidugi ülerõhust, st rõhk põletidüüsi taga on umbes 1000–2000 Pa ehk 100–200 mmH20 atmosfäärirõhust suurem. Mõnel võõral maal võib ülerõhk olla isegi 4–8 "WC.

Kuidas gaasi lubatud rõhu all põletitesse antakse? Torustikes või balloonides on rõhk palju kõrgem kui põletamiseks, läbipuhumiseks, hingamiseks vms vajalik. Püsiva madala rõhu hoidmiseks on välja mõeldud erakordselt lihtne ja töökindel mehaaniline seade, reduktor (vähendaja). Kodused reduktorid on tavaliselt halli või pruuni värvi karbikud torustikus või gaasiballooni kraani juures. Pärisreduktoril on kaks manomeetrit. Üks näitab kõrget, veel vähendamata rõhku sageli megapaskalites või atmosfäärides. Teine manomeeter näitab vähendatud rõhku ja sellel võib olla mitmesuguseid skaalasid. Enamasti on seal rõhk sobivates ühikutes, aga kindla seadme juures võib olla ka näiteks gaasi kulu (l/min, ft3/h).

Lisaküsimus

Pump võib anda survet kuni kaheksa meetrit. Kuidas seda mõista?