Teadmine, et vooluga juhtmele mõjub magnetväljas jõud võib isegi elukauge tunduda. Aga see juhtub vaid siis, kui seletada asja põhiprintsiibina, st ilma konteksti ja näideteta. Vaatame nüüd mõnd näidet, kuidas seda mõju katsetes demonstreerida:

Terve pesakond erineva kuju ja "olekuga" homopolaarseid mootoreid, mis kõik ometigi töötavad ühel ja sellelsamal põhimõttel. Milline see põhimõte on?	Helivõimendist tulev vahelduvvool lastakse läbi paberile kleebitud juhtiva pleki riba või traadi. Ei juhtu midagi, ei peagi juhtuma. Aga kui lähendame sellisele ribale või traadile magneti, muutub heli ühtäkki kuuldavaks. Miks?

Niisiis, vooluga juhtmele mõjub magnetväljas jõud. Alati. Küsimus on vaid jõu suunas ja suuruses. Jõu suuna teada saamiseks on aja teada, milline on magnetväli juhtme asukohas, st millisedd on selle magnetvälja jõujooned. Jõu suuna määramiseks saab kasutada vasaku käe reeglit:

Püsimagneti magnetvälja jõujooned. 3D mudelit saab vaadata igast küljest.	Vasaku käe reegel magnetväljas paiknevale juhtmele mõjuva jõu (Ampère'i jõud) suuna määramiseks: kui sõrmed näitavad voolu suunda ja magneväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda.

Kui võtame nüüd teadmiseks, et voolu tekkimiseks ei pea meil tingimata juhet olema, laetud osakesed saavad liikuda ka gaasis või vaakumis, siis saame näiteks selgitada, miks liiguvad Euroopa Tuumauuringute Keskuses prootonid mööda ringjoont - loomulikult tekitatakse nende ümber õige suuna ja õige tugevusega magnetväli.

Tuleb küll tähele panna, et üksikutele laetud osakestele magnetväljas mõjuvat jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks, aga sisuliselt on tegemist sellesama jõuga, mis ka juhtmejupile mõjub.

Prooton liigub CERN'i kiirendis ringjoonelisel trajektrooril. Joonisel on näha kiirendi raadiusvektori suund, magnetvälja suund ja jõu (kiirenduse) suund.	Mudel seletab Lorentzi jõudude mõju homogeenses magnetväljas liikuvale elektrilaengule.