Enamus füüsikat õppinud inimesi teab, et sfääriline klaaskera fokusseerib valgust samamood, kui seda teeb lääts või plussidega prilliklaas. 

Päris hiljuti ilmus artikkel, milles näidatakse, et sfäärilise kujuga üherakne tsüanobakter toimib kui lääts, fokusseerides talle langeva valguse oma tagumisele küljele, valguse poolt vaadatuna. Enamgi veel, need bakterid oskavad nii ka valguse poole liikuda.

Füüsikaliselt on asi selge - sfääri kujuga läätse fookuskaugus on sedavõrd väike, et valgus koondub päris sfääri pinnale, kusjuures fookustäpi asend annab ka teada, kustpoolt valgus paistab. Nii on end lihtne valguse poole pöörata ja sinna liikuda.

(a) Tsüanobakterite perekonda kuuluv Synechocystis üherakuline bakter erinevatest suundadest valgustatuna. Kõige parempoolsem pilt on ühe bakteri suurendus. Valge skaala pikkus on 5 mikromeetrit (b) Synechocystis bakterite uurimise skeem fotolitograafilisel meetodil (mõõdeti lähivälja) (c) Sellise jälje jättis uuritav rakk valgustundlikule pinnale (b) kujutatud eksperimendis (d) Valguslainete levimine Synechocystis bakteris. Valguse lainepikkus on selles simulatsioonis 365 nanomeetrit, valgus langeb bakterile ülevalt. Paneme tähele fookuspunkti bakteri tagumisel seinal.

Synechocystis bakterite liikumine valguse suunas. LED valgusallikas, mille poole bakterid liiguvad on pildi alumises osas. Ekraani keskosas paistev punane täpp on sinna tekitatud laseriga. Pange tähele heledaid fokaaltäppe bakteritel.

Vahva on see, et teadlased jõudsid niisuguse avastuseni üsna juhuslikult, kui nad hakkasid uurima tsüanobakterite käitumist erinevatest suundadest paistvas valguses - heledad valgustäpid hakkasid mikroskoobis silma. 

Kes otsib, see leiab.

Kes tahab täpsemalt teada, avab alljärgnevad lingid.

Allikad:
https://elifesciences.org/content/5/e12620v1
http://physicsworld.com/cws/article/news/2016/mar/15/bacteria-act-as-tiny-lenses-to-move-towards-light