Varisevad platvormid

1981. aasta 17. juulil oli äsja avatud Hyatt Regency hotell Kansas Citys täidetud inimestega, kes nautisid elavas esituses 1940ndate parimaid palasid ning tantsisid nende saatel. Paljud seisid platvormidel, mis rippusid nagu sillad laia aatriumi kohal. Äkki kukkusid kaks platvormi kokku ja sadasid kaela all olnud lõbutsejatele. Surma sai 114 inimest ning vigastada rohkem kui 200.

Miks konstruktsioon kokku varises? Kindlasti mõjutas seda rahvamassi kaal, kuid kas platvormide ehituses oli ka põhimõttelisi vigu? Pärast mõnepäevast uurimist avaldati Kansas City ajalehes teade, et algset konstruktsiooni oli ehituse käigus muudetud. Esialgu oli ette nähtud, et kõigi kolme platvormi ühe poole otsad kinnituvad ühele laest rippuvale metallvardale. Platvormide raskust pidid kandma vardasse puuritud seib ja mutter (joonis 1-17a).

Platvormide ehitamise eest vastutav isik avastas aga, et sellist konstruktsiooni on praktiliselt võimatu ehitada ning asendas ühe pika varda kahe alusest välja ulatuva vardaga (joonis 1-17b). Kuidas võis selline lihtne ja mõistlik muudatus viia sellise reedeõhtuse katastroofini?

Joonis 17 Platvormi konstruktsioon: (a) projekteeritud, (b) tegelik

Vastus Vaatleme, kuidas jaotus raskus kõrgeima platvormi otstel. Algselt pidi konstruktsiooni ja inimeste raskus toetuma varda külge keeratud mutrile. Aga uue, kahe mutriga variandi puhul? Allapoole suunduva varda otsas olnud mutter pidi kandma kahe alumise platvormi raskust. Ülespoole suunduva varda mutril lasus aga kõigi kolme platvormi raskus. Kui rahvast kogunes juurde, purustas nende summaarne kogumass mõne mutri ja süsteem variseski kokku. Väike muutus, kuid traagiline tulemus.