On üsna raske paari lausega edasi anda kogu seda kirevat elamuste virrvarri, mis seostub Suure Vankri ja selle reisidega, telekaamerate ees eksperimenteerimisega, füüsika-aastaga üldiselt. Sest justkui oleks miskit väga olulist liikuma läinud, olulist sel määral, et ühtäkki ei tundugi Eesti füüsika tulevikuperspektiivid nii trööstitud kui mõnel eriti sombusel sügispäeval kaks või kolm aastat tagasi. Aga kas füüsikatudengite aktiivne tegutsemine enese teadvustamisel ja neis tärkav ametiuhkus on pelgalt füüsika-aasta teene või hakkab lihtsalt ümber saama üks mõõnaperiood ning sellele järgnev tõus on paratamatu, mine sa võta kinni. Alljärgnev pole enamat kui killud füüsika-aasta mosaiigist neile Eesti Füüsika Seltsi liikmetele, kes asjast eemal olid.

Aga alustaks päris algusest. . .

Algus oli varsti pärast EFSi üldkogu 13. veebruaril 2004, kus füüsika-aasta tähistamine ja kajastamine Ülle Kikase ja Andi Hektori sõnavõttudes teemaks tuli. Sõnastatud projekt oli määratud „propageerima füüsikat, üldse reaalteadusi ning koondama reaalteaduste populariseerimisega tegelevaid inimesi ning vastavalt muutma kogu sellesuunalist tegevust efektiivsemaks ja mõjuvamaks“. Olgu siin nimetatud esialgses projektis sisaldunud ideed.

1. Reaalteaduste portaali käivitamine internetis.
2. Sisuline ning finantsiline toetus Teaduskeskusele AHHAA füüsikanäituse korraldamisel.
3. „Teadusteatri“ etenduste loomine ning avalikud etendused TÜ füüsikaosakonnas ja väljasõitudel Eesti koolides.
4. Avalike meistriloengute korraldamine ning levitamine erinevates meediumides.
5. Vähemalt üks reaalteaduste teemaline raadio- ja telesaadete sari, kas originaalne või sisseostetud/tõlgitud/kommenteeritud.
6. Suvelaager „Füüsika Aasta 2005“ noortele.

Projekti koostajateks ja algatusrühmaks olid Kaido Reivelt, Ülle Kikas, Raivo Jaaniso, Arvo Kikas, Andi Hektor.

Oli olemas suhteliselt selge nägemus sellest, mida võiks enesest kujutada füüsikaportaal. AHHAA näitusele toetust lubades eeldasime, et AHHAA teeb füüsika-aasta tähistamiseks erinäituse. Teadusteatrit oli tehtud Teaduskeskuse AHHAA üritustel, sellist tegevust oli plaanis laiendada. Avalike loengute all pidasime silmas Eesti prominentsete teadlaste esinemisi, mis salvestatakse ning hiljem esitatakse erinevates meediumides. Kõik olid nõus, et tele- ja raadioeeter on kõige mõjusamad kanalid asja tutvustamiseks, sestap pidasime vajalikuks saadete tootmist. Suvelaager võinuks olla otsene jätk EFSi suve- ja sügiskoolide korraldamise traditsioonile.

Sellel projektil oli ka potentsiaalne rahaline kate: liitusime Euroopa Komisjoni 6. raamprogrammi kuuluva ja Euroopa Füüsika Seltsi poolt toimetatava projektiga „World Year of Physics 2005“ ning järgneva paari kuu jooksul kirjutasime EFSi „europrojekti“, s.o hakkasime üheks partneriks selles üleeuroopalises projektis.

Registreerisime domeeni www.fyysika.ee, hakates ühtlasi füüsikaportaalile kirjeldust koostama. Arendasime omapoolset nägemust koostööst ETV-ga, selle käigus võtsime üsna varsti telesaadete sarja tegemise mõtte päevakorrast maha, kuna arvasime, et meil ei ole šansse toota sedavõrd löövaid saateid, et nendest ka reaalset ja märgatavat tulu võiks tõusta. Edaspidi üritasime pigem käivitada videoklippide tootmise, mis võinuksid olla palju löövamad ja laiema publiku poolt nähtavad, ning lootsime tuua ETV eetrisse välismaiseid populaarteaduslikke telesarju ja filme. Otsisime ja leidsime ka esmase otsekontakti ETV-ga ... ja umbes selles kohas tabas projekti suur suvi.

Järgmine etapp füüsika-aasta 2005 (fa2005) ettevalmistamisel algas neljapäeval, 4. novembril 2004. a kell 16.30 Tähe 4 aud 170, kui kutsusime läbi füüsikute listi kohale kõiki, kes on vähegi populariseerivatest tegevustest huvitatud. Kohale tuli paarkümmend praegust ja tulevast kolleegi. Algatusrühma risti-rästi aruteludest ja ideede sõelumisest oli nüüd välja koorunud selline nimekiri.

1. Füüsikaportaal.
2. Konverents teadusmahuka tootmise võimalikkusest Eestis.
3. Füüsika Hommiku TV-s.
4. Teadusbuss.
5. Füüsikanäitus.
6. Perepäev FO-s.
7. Füüsika Raekoja platsil (avalikud loengud).
8. Füüsikanädal ETV-s.

Ja seda on muidugi oluliselt rohkem, kui esimeses plaanis kirjas oli,. . . ning oluliselt rohkem, kui lõpuks sisuliselt realiseeritud sai. Aga realiseeritud sai samas oluliselt rohkem, kui tol hetkel loota võis – füüsika-aasta alguseni oli jäänud kaks kuud ja selleks hetkeks oli tehtud vaid hulk suuri sõnu. Kes ja kuidas täpselt neid plaane ellu viima hakkaks? Mis muud kui astu ette ning räägi veenvalt ja enesekindlalt. .

Aga siis nõksatas. Nii et kui aasta lõpuks infovoldiku vormistasime, oli julgust kõik need tegevused sinna sisse panna.

Füüsika-aasta mastaabist on raske adekvaatset pilti anda, näiteks ehk selline „mõõdik“: füüsika-aastaga seoses on allakirjutanu saanud enam-vähem 3336 e-maili, kusjuures enamusele neist on ühel või teisel viisil vastatud või reageeritud.

08.09.2004. Ajendatuna Henn Voolaiu TV-teemalisest kirjast viskab allakirjutanu õhku mõtte panna eksperimendid ETV Terevisiooni põhjendusega, et pikemate saadete tegemine on ehk liiga suur tükk alla neelata.

20.10.2004. Kiri ETV Tartu Stuudio juhile Tiina Rebasele, kus pakume end Terevisiooni eksperimente tegema. Vastus tuli järgmisel päeval, see oli positiivne.

03.12.2005. Lähme Heli Valtnaga ETV Tartu stuudiosse asja arutama, kutsume kaasvõitlejaid üles end proovile panema.

10.12.2005. Koguneme 17.00 Tähe tänavale otsustamaks, keda pakume Terevisiooni esinema.

13.12.2005. ETV Tartu stuudios said kokku need, keda ise sobilikuks arvasime. Tehti kaameraproovid. Sõelale jäid Alar Ainla ja Andi Hektor.

14.01.2005. Oleme eetris.

Kogu meie telelooming on vaatamiseks füüsikaportaalis, nii et kel huvi, see uurigu järele. Ise hindame, et iga sellise viieminutilise saatelõigu tegemiseks kulus mitte vähem kui neli, aga tihti ka kaheksa või kaksteist tundi tööd. Töökorraldus on selle aasta jooksul olulisi muutusi läbi teinud, aga alati oleme neljapäeva õhtuti käinud stuudios oma järgmise hommiku asja ette näitamas. Hommikul ärkame viiest-poole kuuest. . . aga minul, kui kõrvalt kiibitsejal on olnud isemoodi muhe istuda mugavas toolis, juua kohvi ja vaadata ümber askeldavaid inimesi ning omadele kaasa elada.

Me võime ka rääkida lugusid sellest, kuidas füüsikalised protsessid otse-eetris ikka kuidagi teisiti kulgema kipuvad, või lihtsalt erinevaid seiku. Mõned, mis kohe meelde tulevad:

21.01.2005 – Banaan või haamer? Siin oli tegelikult plaanis näidata klaasi purustamist heli abil (resonants). Selleks otstarbeks sai otsitud võimendi, heligeneraator, spetsiaalne kõlar, käidud mööda poode ning valitud purunevaid klaase. . . aga tänapäevased klaasid on justkui kummist tehtud – resonants on, aga katki ei lähe, ainult vanad keemikute mõõteanumad käitusid ootuste kohaselt. Need said otsa. Ostsin siis kristallpokaalid. Ja oh seda rõõmu, esimene läks katki kah. Seepeale tassisin kõik selle kraami neljapäevasele läbimängule. Sätime end üles, Alar loeb oma teksti, paneme ruupori karjuma. . . ei midagi. Piinlik. Pärast tegime külmutatud banaani purustamist haamriga, see vähemalt töötas. Saate käigus saime ka teada, et lämmastikuga allajahutatud portselananum ikkagi ei riku stuudio lauda, olin nimelt unustanud sinna raamatu alla panna.

04.02.2005 – Õhurõhk, aga kui tugev? Katse õhurõhuga purkide kokkupressimisest. Kust leida alkoholivaba joogi purke? Kuidas teha nii, et see katse kohe ka välja tuleks? Sest teist võimalust ei tule, aeg saab otsa enne, kui vesi küünlaleegist uuesti keema läheb. Reede hommikul, kui Alariga eksperimenti enne eetriaega teha proovisime, läksime haledasti alt. Siis tegime otsuse, et „tuli pannakse alla“ kohe klipi alguses. Läks õnneks.

11.02.2005 – Sõbrapäevaline. Kakskümmend sekundit enne eetrit võis näha, kuidas seltskond üritab tulutult doominokive lauale üles seada ja kuidas nad ikka ja jälle maha kukuvad. Ja pikali nad jäidki. Alar keerutas välja.

18.02.2005 – Laserid. Me ei saanud hommikul veenduda, kas see laser ikka käivitub (kunagi ei või teada), lihtsalt pärast iga käivitust ei võimaldanud mingi automaatika mingi arv minuteid laserit uuesti sisse lülitada. Pärast instituudis imestati, et saite vaske augu sisse? Selle laseriga?

25.02.2005 – Pilvevatimees. Olime käinud selle eksperimendiga Intellektikal. Seal tuli ta alati välja. Ainult üks voolik kippus pidevalt lahti tulema. Neljapäeval tuli ka. Võtsin siis reede hommikuks kaasa klambrid, et asi lõpuks parandada, ning avastasin siis, et keegi hea inimene oli seda juba minu eest teinud. Saatejuht Toomas nägi tol hommikul hirmsat vaeva selle va pumba väntamisega – ülalmainitud hea inimene oli vooliku valesse otsa kinnitanud ja seade toimis hoopis vaakumpumbana … umbes poole pumpamise pealt hakkas režiipuldist kostuma itsitamist, siis naerupahvakaid … pärast ei oldudki väga kurvad.

04.03.2005 – Kuidas keedetud muna pudelisse saada. Selle eksperimendi harjutamiseks ostsin ja keetsin ühtekokku kakskümmend muna. Sest osad justkui ei läinud pudelisse, teised jälle läksid, aga ei tahtnud siis enam välja tulla. . .

08.04.2005 – Kuidas rongid lendavad. Näitasime TTÜ tudengi Ando Uusi ehitatud masinat. Sellega oli nii, et ta töötas vaid siis, kui vasksilindrite võllid olid korralikult õlised, kusjuures õli kippus sealt töö käigus lenduma. Hommikul proovisime – töötas. Kui Alar otse-eetris nuppu vajutas, oli kohe kuulda, et õliga ei ole asjad hästi, tuurid ei tulnud päris üles, olid sellised koledad hetked kaadri taga, kus tekkis soov kuidagi sekkuda. Siiski jäid magnetid mingi ime läbi hõljuma. Pärast jäin vaatama/mõtlema – kui oleksin võllid veel kord õlitanud, oleks see värske õli kindlasti täis pritsinud kaamera hirmkalli objektiivi (see pisteti hirmus lähedale) …

22.04.2005 – Laulvad torud. Nende torude ehitamisel näitas Heli Valtna esimest korda oma võimekust ise asju valmis teha, ta otsis välja materjali, saagis ja kopsis tükid paika ning sai kätte käivitamise reeglid. Minu lugupidamine.

06.05.2005 – Güroskoobid nii ja teisiti. Neljapäeval võis jälgida, kuidas haigus Helist tasapisi jagu saab, nii et kell viis oli seis üsna lootusetu. Aigar Vaigu sai oma võimaluse.

20.05.2005 – Miks karjumine halb on. Teistkordne üritus klaaside purunemise eksperiment ära teha. Leidsin Koit Timpmanni valdustest seitse õige suuruse ja kujuga laboriklaasi. Kindluse mõttes otsustasin viis neist katsetamiseks puruks lasta, et siis kahe ülejäänuga saadet teha. Neli läksid puruks Tähe 4-s, üks neljapäeva õhtul stuudios. Ja kaks ülejäänut ei kõssanudki. Ebaõnn. Sattusime „Ärapanijasse“.

Tegelikult saaks iga saatelõigu kohta neist neljakümnest pisikese loo rääkida. Aga las ta olla. Meie töö selle projekti kallal käib endise hooga edasi, alates 2005. a. sügisest on siin pealikuks Heli Valtna. Loodame mitte väsida ja taset hoida.

Eellugu

Alljärgnev on kronoloogia daatumitest, mis lõppkokkuvõttes viisid teadusbussi projekti eduka stardini.

04.11.2004. Räägime tudengitele ja huvilistele füüsika-aasta plaanidest. Viimasel hetkel lisatud slaidile saab kirja uitmõte nimega teadusbuss.

09.11.2004. Teine kokkusaamine juba kitsamas ringis, kus otsime fa2005 alamprojektidele projektijuhte. Teadusbussi real figureerib Rünno Lõhmus. Arvame, et saame hakkama 95000 krooniga.

12.11.2004. Teadusbussi-spetsiifiline arutelu FIs, mida juhivad Rünno ja Heli. Tulemusena tekib memo, kus juba üsna adekvaatselt kirjeldatakse teadusbussi töökorralduse põhimõtteid.

14.11.2004. Rünno joonistab esimese bussi „sisekujunduse“ plaani enamus istmeid võetakse välja ning ehitatakse asemele kapid.

17.11.2004. Füüsika-aasta ürituste esitlus Tallinnas, TTÜs. Teel olles räägime Rünnoga bussiprojektist. Tekib mõte, et olgu liinibuss, et võiks olla odav. Miks mitte Tarbus? Saame bussijuhilt tehnikadirektor Sulev Nõmmiste telefoninumbri, lepime kokku kohtumise.

18.11.2004. Projekt „Teadusbuss“ sõnastatakse paberil. 19.11.2004. Oleme AS Tarbuses, räägime oma mõtetest.

19.11.2004. Kohtumine Kristjan Otsmaniga Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) Tartus. Idee pakutakse välja, saame teada, et selline projekt võiks põhimõtteliselt sobida rahastamiseks. Algab lootusrikas vaatamine EASi poole.

21.11.2004. Projekt „Teadusbuss“ läheb EASi poole teele. 23.11.2004. AS Tarbusesse läheb kiri, kus me tunneme huvi bussi ostmise tingimuste vastu, tagamõttega, et äkitsi saaks odava raha eest või päris muidu kätte.

29.11.2004. Tekib küsimus, kas minna tuttavamatesse firmadesse raha otsima, kuid otsustame, et ootame ära Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja EASi arvamuse.

10.12.2004. HTM-is füüsika-aasta plaane tutvustamas. Mainitakse SA Archimedest ja meedet 1.1, soovitatakse projekt sinna saata.

15.12.2004. SA Archimedes ei saa aidata, meede 1.1 samuti mitte. EAS justkui endiselt lubab, teadusbuss läheb füüsika-aasta infovoldikusse sisse.

17.12.2005. Voldiku tekst valmis ja saadetakse kujundajale. 27.12.2005. Voldik valmis. Pannakse ümbrikutesse, saadetakse laiali. Teame nüüd, et Eestis on ca 500 kooli.

04.01.2005. Teine bussi sisekujunduse draft Rünnolt. Hiljem räägime läbi materjalid, värvid, täpsed mõõdud, lukud. . .

07.01.2005. Füüsikaõpetajad on EFSi kutsel Tartus, räägime füüsika-aastast ja kuulutame teadusbussi välja.

10.01.2005. Tutvustame Andi Hektoriga fa2005 projekte ülikooli rektorile Jaak Aaviksoole. Rektor tunnistab ideed heaks, palub saata projekti.

11.01.2005. Andi kohtub Tallinnas Ene Ergmaga, vist suhteliselt juhuslikult. Sel kohtumisel lepiti kokku järgmine kohtumine, juba suuremale ringile, kus osaleks ka ETV juhatus (paralleelne teema „Teadusnädal ETV ekraanil“).

13.01.2005. Kohtumine Peeter Saariga, teemaks fa2005 ja Eesti Teaduste Akadeemia.

18.01.2005. Et läheks õige Intellektikale?

19.01.2005. Andi Hektor, kes oli kuni selle hetkeni väga aktiivselt tegutsemas, nikastab oma selja ja suhtleb järgnevatel nädalatel vaid interneti ja telefoni kaudu.

21.01.2005. Saadame Jaak Aaviksoole projekti.

21.01.2005. Kristjan Otsman (EAS) ühtäkki helistab, et tahaks Tartus kokku saada ja (teadusbussi) asja arutada, meile see ei sobi (oleme Tallinnas Õ-Fraktsiooniga videoklippide asjus kohtumas).

28.01.2005. Kohtumine Ene Ergmaga. Oskasime vist piisavalt veenvalt rääkida, sest kohtumise lõpus lubab ta rääkida Indrek Neiveltiga Hansapangast.

02.02.2005. Heli eestvõtmisel kirjutatakse ainekavad, mille alusel saavad tudengid mõtestatud populariseeriva tegevuse eest ainepunkte.

08.02.2005. EAS kuulutab välja oma Innovatsiooniteadlikkuse programmi – räägitud oli sellest juba vähemalt aasta, nüüd siis lõpuks. 09.02.2005. Saabub e-mail: EAS ei saa teadusbussi projekti toetada. Soovitatakse küsida raha EMTlt, sest vihjamisi olevat sealtpoolt huvi üles näidatud.

09.02.2005. Alates sellest neljapäevast hakkavad toimuma iganädalased tudengite kokkusaamised teadusteatri teemadel. Sihik: aprilli kolmas nädal.

16.02.2005. Käime AS Tarbuses vaatamas bussi, millest hiljem saab teadusbuss.

16.02.2005. Heli Valtna eestvedamisel pannakse kokku esimene komplekt demovahendeid, Intellektika jaoks.

17.02.2005. Rektori reservist eraldatakse fa2005-le 95 000 EEK. See on meie esimene töövõit, satume justkui veidi kindlamale pinnasele. Novembrikuisest kõnekoosolekust on möödunud neli kuud, esimese reisini on jäänud kaks kuud.

18.02.2005. Oleme Intellektikal kohal ja esineme kahel päeval eksperimentidega. Täitsa hästi esinesime. Mis eriti oluline, suhteliselt abstraktsest kavast „teha teadusbussis eksperimente“ saab Intellektikal midagi reaalset.

21.02.2005. Saabub esimene tellimus, Jõgeva Ühisgümnaasiumist.

25.02.2005. Teade Ene Ergmalt: AS Hansapank on meie projektist

huvitatud ning lubas kaaluda selle toetamist, saatku me projekt. . .

25.02.2005. Heli hakkab hirmsa energiaga teadusbussi demovahendite hankimisega tegelema, allakirjutanu rakendub järjest tihedamalt AHHAA tegevusnäituse ettevalmistamisel.

28.02.2005. Taotlus AS Hansapanka saadetakse välja.

01.03.2005. AS Hansapank: koostame lepingu teksti nädala jooksul! 04.03.2005. AS Hansapanga leping saabub. . .

04.03.2005. Leping AS Tarbuselt bussi ostu-müügi kohta, läbivaatamiseks.

08.03.2005. Tuleb hinnapakkumine demovahenditele Total Eesti OÜ-st. Heli kommentaar: „Ma ei saa hästi aru, kas hinnad on jeenides või nad lihtsalt ei tunne numbreid. Mõni ime, et Eesti koolides demovahendeid ei ole. Selle variandi asjade hankimiseks võime ilmselt maha tõmmata.“

09.03.2005. Teadusbuss saab enesele nime Suur Vanker. 14.03.2005. Saadame välja artikli Õpetajate Lehte, kus tutvustame end paari lausega ja palume meid lahkesti külla kutsuda.

16.03.2005. Teadusbuss läheb värvimisse.

18.03.2005. Robinal hakkab tulema tellimusi koolidest, ju on siis Õpetajate Lehe artikkel oma töö teinud.

22.03.2005. TÜ avatud uste päeval räägivad Alar Ainla ja allakirjutanu, esitluse sisu sündis ühistöö tulemusena.

26.03.2005. Esimese makse tähtaeg AS Tarbusele, helistan ja vabandan, kinnitan, et raha on tulemas.

28.03.2005. Saadame välja esildise AS Hansapangale raha maksmiseks AHHAA-le.

28.03.2005. Tasutakse bussi esimene osamakse.

31.03.2005. Jõulise silmavaatamise meetodil pannakse paika esimeste reiside meeskonnad. . . ega ilma vette minemata ujuma ei õpi ja kui vetteminemine silmapiiril, küll siis hakatakse sellesse tõsisemalt suhtuma.

01.04.2005. Bussi kujundus läheb töösse, 21 päeva esimese reisini. 01.04.2005. Kokkulepe firmaga Triip, kavandite trükkimise ja kleepimise tähtaeg on18.04.2005

05.04.2005. Pakume võimalust bussiga sõita ka vanematele kolleegidele füüsikaosakonnas.

06.04.2005. TÜ Füüsika Instituudi toel tellime teadusbussile vaakumpumba.

06.04.2005. Heli ülevaatest selgub, et oleme ära kulutanud 47 500 kr ehk siis ligikaudu poole TÜ eraldatud rahast. Küsimus: kui palju oleme planeerinud bussi käigushoidmise kuludeks?

07.04.2005. Saabub põhiline hulk asju Ameerikast. Järgnevate nädalate jooksul töötatakse Heli eestvõtmisel välja ja realiseeritakse süsteem vahendite paigutamiseks ja transportimiseks.

08.04.2005. Heli paneb kokku teadusbussi esimese reisi kava. 11.04.2005. Bussi kujunduse esimene draft.

13.04.2005. Bussi kujunduse eelviimane draft on käes.

13.04.2005. Prooviesinemised esinejatele … jätab mõnedele veel pisut kaootilise mulje.

14.04.2005. Failid Triipu, trükkimisse.

15.04.2005. ETVs lepime kokku, et tuleb AK „nupp“, filmimine toimub kolmapäeval.

18.04.2005. Triip lubab kleepida kolmapäeval, ülehomme.

20.04.2005. Triip kleebib, aga hilinemisega. ETV aega lükatakse kaks korda edasi. Lõpuks läheb kõik hästi.

21.04.2005. Teadusbuss Suur Vanker sõidab oma esimesele reisile.

Mis see on?

Tavaliselt teeb Suur Vanker ühe kahepäevase reisi nädalas, kusjuures väljasõidu planeerime pahatihti väga varasele hommikule. Nii et eriti varajased ärkajad võivad juba kell neli või viis näha Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi angaari juures askeldamas teadusbussi füüsikust bussijuhti – buss tuleb käivitada ja angaarist välja ajada. Eelmisel õhtul on seda tangitud ja pestud ning katseseadmed üle vaadatud ja korrastatud. Linnast korjatakse peale teised unised „vangerdajad“ ning reisi pealiku juhiste järgi sõidetakse linnast välja. Külastatava kooli juurde jõudnud, tassitakse väikeste ja suuremate abimeeste toel sisse kastid ja karbid, otsitakse lauad, seatakse kõik vajalik neile üles ning kui kell heliseb, hakatakse etendusega pihta. Kas teate, mis aasta praegu on? Nüüd oleks meil vaja üht vabatahtlikku! Mis te arvate, kui suure pinge me siia tekitasime? Mis te arvate, mis siis juhtub, kui ma siia nupule vajutan? Kas te teate, millest sai alguse universum? Selle koha peal läheb allakirjutanu tavaliselt kooli peale jalutama, sest ta natuke pelgab pauku. Niisiis, teadusbussis tehakse eksperimente, neid kõige lõbusamaid ja kaasakiskuvamaid, mis me iganes suudame välja pakkuda, õpilastele näidatakse omalaadset mosaiiki erinevatest füüsika valdkondadest.

Pärast etendust on meie laud tavaliselt ümbritsetud huviliste parvega. Siis tuleb pakkimine, laadimine, koolilõuna, kui selleks mahti on, ning sõidetakse edasi, järgmisesse kooli. Ja selliselt kuni kolm kooli ja kuus etendust päevas.

Igasuguseid asju on juhtunud. Eriti just bussiga seoses: selle parkimine imekitsastele tänavatele ja hoovidesse, kahekilomeetrine tagurdamine välja suvilarajoonist Eismal, see õhk, mis ühel hetkel otsustas välja jooksma hakata, sõit täiesti klaassiledal jääl Saaremaale, kütuse lõppemine otse keset Anne silda Tartus, kaks upakile sõidetud posti, jah, isegi seda. Ja kõik need kotermannid eksperimentide sees.

Palju ilusaid mõisa-koole, tolm, mis kusagilt topeltlagede vahelt ühtäkki alla sadama hakkas, ja see vahva muutus, mis on pannud klassi kõige suuremaid kraadesid etenduse lõpuks meile kaasa elama ... füüsika on üks kärts värk!

Statistika

Seisuga jaanuar 2006 on teadusbuss külastanud 101 kooli. Lisaks etendustele koolides on osaletud ka enam kui 15 üritusel, sh teadusfestivalil Leedus, Eesti Skautide ühingu suurlaagris Tagametsas

„Rännumaal“, Õpilaste Teadusliku Ühingu suvelaagris, noorfüüsikute suve- ja sügiskoolis, koolide ja noortekeskuste laagrites, 1. septembril Riigikogus, massiüritustel nagu Intellektika, Postimehe päev, Mulgi mess, noorte infomess Kuressaare kultuurikeskuses. Külastatud on Tallinna, Murru ja Pärnu vanglaid, aga ka Põhjamaade noorfüüsikute festivali „FysikerFest’05“ Helsinkis. Oleme teinud koostööd TÜ regionaaltalitusega ning osalenud kuuel korral TÜ infopäevadel üle Eesti.

2006. a. jätkame.

Kõigepealt oli mälestus FO-s korraldatud perepäevadest Täpe’99, kus käis palju rahvast ja mis asjaosaliste sõnul hästi korda läksid. Selle mälestuse ajel sattus see üritus fa2005 eelprojektidesse, arvatakse, et Ülle Kikase mõjutusel. Oli udune visioon, kuidas Raekoja platsil saaks pimedal ajal videot ning kõike suurt ja vägevat näidata. Sinna lisandus idee pakkuda ETV-le välja temaatiline nädal füüsikast ning asjaolu, et Euroopas räägitakse teadusnädalast. Siis avanes põhimõtteline võimalus kutsuda ITER-i näitus Eestisse ning siis millalgi tuli idee panna kõik see kokku vanasse heasse Tähe õppehoonesse. Hea õnne toel kuupäevad klappisid.

Madis Kiisk võttis enda kanda ITER-i näitusega seonduva. Andi Hektor hakkas töötama ETV suunal (vt allpool). Muus osas oli vaja leida ja realiseerida need tegevused, mida üks perekond võiks Tähes ette võtta ja katsetada, et kõigil oleks huvitav.

Omaette tegemine oli kõik, mis puudutas Tartu Raekoja platsil püsti pandud videoinstallatsiooni.

Ettevalmistused võtsid pealiskaudse rehkenduse järgi ühe kuu, see on aeg, mil asjaga otseselt ja aktiivselt tegelesime. Tegelikult algas kaudne ettevalmistus muidugi kevadel, kui teadusbussiga sõitma hakkasime. Mis me lõpuks ära tegime:

• Termotuumaprogrammi ITER tutvustav näitus fuajees. Kui Madis Kiisk avaldas valmisolekut selle organiseerimisega tegeleda, arvasin, et ta võtab enda kanda kirjavahetuse, võib-olla läbirääkimised füüsikaosakonna inimestega. Aga tema tegi asja ära otsast lõpuni, kuni giidide koolituse ja nende töögraafikute koostamiseni. Eritänud Kadri Isakarile, kes võttis enda kanda koolide registreerimise.
• Teadusnädala multimeedia Raekoja platsil. Pealik Madis Kauts. Teadmiseks nendele, kes ei sattunud nägema: õhtuti oli võimalik vaadata Ando Aasa kokkupandud füüsikateemalist videomontaaži, töötas lasershow (Jevgeni Berik ja Estla Ltd) ning parabooliga suunasime heli Raekoja platsi keskmesse. Selline „kolmnurk“ koorus lõpuks välja kõigist neist kõrgelennulistest ja tihti abstraktsetest plaanidest teemal „füüsika avalikes kohtades“. Ka selle suhteliselt minimalistliku, samas tervikliku installatsiooni ehitamine oli päris suur töö: filmi montaaž (Ando Aasa), kooskõlastused kõikvõimalike asutustega, projektori hankimine, suure paraboolantenni hankimine ja paikapanemine, ekraanide hankimine, valmistamine ja paikapanemine tõstukitega, lasershow installeerimine. . . Siin oli üks neist paljudest kordadest füüsika-aastal, kus hämmastaval kombel kõik lõpuks hästi läks, kuigi kuu või kaks enne perepäevasid vaevlesime alles ideede nappuses, et mida me õigupoolest teha tahame ja suudame.
• Teadusteater aud 160. Kuna olime selleks hetkeks juba suurte kogemustega teadusteatri tegijad, siis pidigi siin ladusalt minema. Organiseerimise võttis enda kanda Aigar Vaigu, tema valis esinejad ja tõi kohale vajalikud seadmed
• Teaduskino. Siin oli meil palju kõhklusi, eelkõige autoriõiguste osas – selle töölõigu pealik Ando Aasa üritas visalt leida Eestis inimesi, kes annaksid välja neid õigusi vanematele välismaistele filmidele, aga ei leidnud. Ainult Tallinnfilm saatis lahkesti arve välja. Sellest lähtuvalt tegime ka filmide valiku. Jagus vaatajaid ka siia.
• Infolett perepäevadel. Mis täpselt siin toimuma hakkab, oli lahtine veel päev enne ürituse algust. Lõpuks istusin siin ise ja reklaamisin seda, teist ja kolmandat üritust. Sekka esines kellade koor Pärnust ja Tartu Lastemuusikakooli tünniansambel. Läks kah. Kiitust tahaks avaldada Kalev Tarkpeale, kes võttis välisukse juures initsiatiivi ja tahvli ning seisis hea selle eest, et info kõigi huvilisteni jõuaks. saada võiks.
• Kuidas see töötab? Pealik Tiit Sepp. Mõte lihtne: korjata kokku vanad arvutid, printerid, telefonid jms igapäevased masinad ning võtta nad lahti eesmärgiga teada saada „Mis seal sees on?“ ja „Kuidas see töötab?“. Tõime asju kokku Füüsika Instituudist, füüsikaosakonnast, Estikost, Sangarist. . . Hiljem, kui huvilised oma töö lõpetasid, oli see kõik hoopis peenemates osades ning selle puru kokku korjamine ja utiliseerimine valmistas päris parajat peavalu.
• Laskumine Marsile. Selle töötoa tegemist pakkusin Silver Lätile, kes minu suureks rõõmuks pakkumise ka vastu võttis, meeskonna moodustas ning asja suurepäraselt läbi viis. Idee: ehita olemasolevatest materjalidest laskumisseade, mis võimaldaks toorel munal tervena, aga minimaalse ajaga neljandalt korruselt esimesele jõuda ning seal maanduda.
• Lastenurk. Pealik Heli Kuuseorg. Kui perepäevad, siis järelikult peaks ka kõige noorematel seal miskit toimetada olema. Niisiis, joonistasime, kleepisime, ronisime ja ehitasime ühe paberist linna. Siin tekkis ka perepäevade ainukene külalisteraamat. Ja selle külalisteraamatu seest leidsime perepäevade kõige julgustavama tagasiside.
• Planetaarium IV korruse trepikojas. Pealik Mihkel Kama. Siin pakkusime kahte programmi: Mihkel Kama esines miniloenguga tänapäeva astronoomia arengutest ning Alar Puss Tõravere Observatooriumist rääkis digitaalse planetaariumi abil tähtedest ja tähistaevast.
• Oli mõte näidata tähti, Marssi ja ilmajaama. Aga ilm juhtus sombune olema, sestap oli vaadata vaid ilmajaam ja Tartu linn. Huvitav oli seegi. Ekskursioone tegi Andres Juur.
• Ekskursioonid õppehoones ja optika laboris. Pealik Indrek Jõgi. Pidasime pikalt aru, et kas on mõtet kutsuda inimesi ekskursioonile Tähe õppehoone remontimata koridoridesse ja laboritesse. Lõpuks ikka kutsusime. Aga selle „formaadiga“ oleks vaja järgmisel korral veidi vaeva näha, inimesed justkui pelgavad.
• Robootika klubi toetas üritust selle läbi, et hoidis mõlemal perepäeval digilabori uksed valla ja näitas, kus ja kuidas need robotid ehitatakse. Erilised tänud kuuluvad siin Rainer Paadile, kes kogu üritust vedas.
• Miks helkur on helkur. Pealik Mihkel Rähn. Seletasime, kuidas töötab helkur, ning mõõtsime helkurite „headust“ Füüsika Instituudis selleks tööks kasutatavate seadmetega.
• Eesti Roheline Liikumine hakkas rõõmsalt punti ning tuli ja rääkis kahel päeval ökoloogilisest jalajäljest ja selle mõõtmisest. Huvilisi oli kohal kaugelt rohkem, kui töötoa korraldajad loota oskasid.
• Ehitaks õige hõljuki? Töötoa pealik oli Taavi Adamberg ning siin ehitati CD plaatidest ja õhupallidest hõljukeid.
• Kas maakera on ümmargune? Taavi Vaikjärv rääkis Foucault’ pendli juures, kuidas on võimalik teha kindlaks, et maakera tõepoolest pöörleb.
• Tehnoloogia- ja materjalikorrus. Korraldas Jaan Pruulmann.
• Idee: näidata kõiksugu tehnovidinaid jms, millega füüsikud insenerid Eestis tegelevad, ja siis külalistele kodumaist HiTech tootmist tutvustada. Kohale suutsime meelitada füüsikutega (TÜ Füüsika Instituut ja Tehnoloogiainstituut) seotud Eesti firmad, aga ilmselt jäi siin ettevalmistusperiood napiks ning järgnevatel kordadel tuleks asi tõsisemalt ette võtta.
• Kliimanäitus. Valmis Briti Nõukogu ja Teaduskeskuse AHHAA koostöös. Tähe tänavale sattusid nad suuresti sellepärast, et Tartus on väga raske leida häid näitusepindu. Pakkusin variandi välja ja pika kõhkluse järel sai koostöö teoks.
• Tudengikohvik „Lunaata“. Sellega läks nii, et alguses mõtlesime, et milleks, hiljem kuulsime lugusid, kuidas vanadel aegadel rahvas hoone täiesti ummistas, siis võtsime ühendust ja küsisime. . . nad keeldusid. Siis Risto Tammelo võttis asja ette nii, et uksed olid lahti nii laupäeval kui ka pühapäeval. Aga. . . ega seal rahvast eriti käinud, ehkki üritasime valjuhäälditega rahvast ka sinnapoole juhtida.
• ETV-ga koostöös valmis ETV teadusnädal 8.–14. novembril 2005. ETV teadusnädala raames toodi füüsikateemat sisse mitmesse ETV sarisaatesse (Välisilm, Tähelaev, dokfilmid) ja ETV kujunduselementidesse (identgraafika elemendid jms). Lisaks hangiti EFSi nõustamisel ETV-le aimefilme ja -sarju ning aidati neid tõlkida: Elegant Universe, MythBusters, lühimaterjale CERN-ist, rahvusvahelisest fusioonienergia projektist ITER jms. ETV meeskonnaga on kokkulepe jätkata koostööd teadusteemaliste hangete nõustamisel ka tulevikus. ETV teadusnädalat koordineeris EFSi poolel Andi Hektor, tegevuses osalesid ka Mait Müntel ja Kaido Reivelt. ETV poolel osalesid Aivo Spitsonok (produtsent) ja Marju Jurtshenko (meediamaterjalide hankimine).

Portaal – see on ehk kõige vanem teema seoses füüsika propageerimisega. Selge on see, et seda on vaja, samuti, et see peaks olema hea, et hea portaali tegemine on väga töömahukas ning et igal juhul oleks see paljude jaoks oluline. Füüsika-aasta plaanides oli füüsikaportaali loomine iseenesestmõista sees kõigi nende võimalustega, mis uuemates veebikeskkondades olla võiks: populaarsed tekstid, teaduse areng, foorumid, rubriik „küsi teadlaselt“, huvitav ja lihtne füüsika, Eesti füüsika ja tehnoloogia kaardistamine. 2005. a. ei õnnestunud neid eesmärke täita. Kuidas ja miks? Tagantjärele tarkusega võib välja tuua järgnevaid põhjuseid:

1. Kogu protsessi juhtis ja vedas allakirjutanu, oleks olnud väga vajalik kaasata rohkem inimesi nii tudengite ja kui ka vanemate kolleegide hulgast. Aga meeskonna moodustamine ei olnud kerge – kui sügisel kuulutasime välja konkursi stipendiumidele portaali materjalide kirjutamiseks, ei saanud ma ühtki sellist tagasisidet, et hei, ma löön kampa ja teeme koos. Aga tõenäoliselt oleks see võimalik olnud.
2. Esialgne projekt oli maksimalistlik, kusjuures sinna ei olnud sisse kodeeritud etapiviisilise arenduse võimalust ja skeemi ning suur tükk ajas suu lõhki.
3. Otsustasime mitte kasutada olemasolevaid veebimootoreid, vaid ehitada päris oma, ning see tõi kaasa lisaraskusi, kuigi seda ei loeks ma kindlasti tingimusteta miinuseks, pikemas perspektiivis võib asi end ära tasuda.

Füüsika-aastal oli füüsikaportaalis olemas info toimuvate ürituste kohta, info teadusbussi sõitmiste kohta ning võimalus Terevisiooni klippe vaadata. See viimane funktsioon oli ilmselt kõige olulisem – siit ja sealt oli kuulda, kuidas koolides on õpetajad seda võimalust õppetöös kasutanud. Tänaseks päevaks on projekt surnud punktist lahti saanud ning 2006. a. jooksul on lootust see keskkond arvestatavaks infoallikaks arendada. Et „milleks meile füüsika?“ ja „kes need füüsikud õigupoolest on?“ Esimese etapina on käivitatud info kogumine Eesti tehnoloogiamahuka tööstuse kohta – see on info, mis on kogu projektile eluliselt tähtis ning mida on endiselt raske sobilikul kujul hankida. Samuti hakkab tekkima realistlik struktuur portaali sisule. Hetke tulemust on võimalik vaadata www.fyysika.ee.

Igasugune koostöö on väga oodatud.

2005. a sügisel ja 2006. a kevadel nõustab EFS-i meeskond ER teadussaadet „Labor“ saateteemade valimisel ja abistab materjalide ettevalmistamisel. EFS-i poolt on tegevad Andi Hektor ja Kadri Kaldma, ER poolelt Mart Ummelas ja Priit Ennet. EFS-i meeskond abistas mitmete sarisaadete meeskondi: ETV Pealtnägija CERNi külastus, ETV saade noortest teadlastest, teadusuudised jms. EFS-i meeskond avaldas mitmeid materjale kirjutavas meedias: füüsikauudised Horisondis, teaduskommentaarid Eesti Ekspressis ja tehnoloogiateemalised artiklid Äripäevas.

Andsime ca 12 raadiointervjuud, kolm teleintervjuud, meist kirjutasid kõik Eesti suuremad päevalehed ning väga mitmed maakonnalehed.

Omaette vahva ettevõtmine oli teadusbussi käik TV3 saatesse „Rooside sõda“, kus võtsime mõõtu kinobussi võistkonnaga. Ja võitsime, kusjuures meie show oli nende omast nii kõvasti üle, et neist hakkas vahepeal päris kahju. Saates käisid Aigar Vaigu (eestvedaja ja pealik), Rünno Lõhmus, Mihkel Kree ja Taavi Adamberg.

Horisondi toimetaja Rein Veskimäe algatusel ilmusid igas füüsikaaasta ajakirjanumbris artiklid, mis tutvustasid Eesti füüsikute tegemisi ja nende rahvusvahelist koostööd.

Kirjanike Liidu ajakirja Akadeemia juulikuine number oli tervenisti pühendatud füüsika-aasta ühele ajendile – A. Einsteini artiklile erirelatiivsusteooriast, mille mõju ulatub ju kaugele üle füüsika piiride. Erinumbri esitlus toimus 1. juulil TÜ raamatukogu saalis kultuuriajakirjanduse konverentsi „Borders–Piirid–Übergänge“ raames.

Põhiline osa füüsika-aasta vahenditest tuli Euroopa Komisjoni 6. raamprogrammist. Toetasid veel Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Füüsika Instituut, AS Hansapank, Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna linn ja Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus projekti TEADUSBUSS raames.

EFS-i meediasuunaline tegevus oli toetatud Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt projekti INNOTV raames. Lisaks toetas antud tegevusi Euroopa Komisjoni 6. raamprogramm läbi Euroopa Füüsika Seltsi ja SA Archimedes. Füüsika-aasta käigus toodetud meediamaterjalid on võimaluste piires esitatud ka EFSi füüsikaportaalis http://www.fyysika.ee/.

Kes me oleme (suvalises järjekorras):

Ando Aasa, Artur Mölter, Taavi Adamberg, Alar Ainla, Andi Hektor, Grete Belõi, Kadri Isakar, Andres Juur, Indrek Jõgi, Mihkel Kama, Mihkel Kree, Kaupo Komsaare, Heli Kuuseorg, Argo Lukner, Silver Lätt, Siim Pikker, Jaan Pruulmann, Martti Pärs, Mihkel Rähn, Tiit Sepp, Endel Soolo, Andrei Tsernov, Aigar Vaigu, Taavi Vaikjärv, Astrid Valdmann, Heli Valtna, Sergei Vlassov, Ahto Kuusk, Rünno Lõhmus, Kaido Reivelt, Tanel Ainla, Imre Treufeld, Ardi Mäesalu, Urmas Mihelsoo, Aare Floren, Irina Kärkkänen, Kuno Kooser, Raavo Josepson, Siim Hödemann, Sven Lange, Veera Krasnenko, Endel Soolo

Pidades silmas Eesti teaduse ja kultuuri arengu vajadusi, lähtudes Eesti Teaduste Akadeemia seadusest ning tegutsedes kumbki oma põhikirja alusel sõlmivad Eesti Teaduste Akadeemia (edaspidi Akadeemia) ja Eesti Füüsika Selts (edaspidi Selts) käesoleva assotsiatsioonilepingu (edaspidi leping):

1.

Akadeemia  lepingupartnerina:

1. tunnustab Seltsi põhikirjalisi eesmärke ja aitab kaasa nende elluviimisele;
2. arendab Seltsiga koostööd;
3. informeerib Seltsi Akadeemia tegevusest ja kaasab Seltsi esin- dajaid selles osalema, sealjuures osa võtma Akadeemia üldkogu ning Füüsika ja Astronoomia Osakonna koosolekutest;
4. oma suhetes ja esindusfunktsioonides kaitseb Seltsi huve seal, kus Selts peab seda vajalikuks;
5. kajastab Seltsi tegevust oma aastaraamatutes ja muudes Akadee- mia väljaannetes;
6. toetab rahaliselt Seltsi põhikirjalist tegevust oma aastaeelarvega ette nähtud ulatuses.

2.

Selts lepingupartnerina:

1. tunnustab Akadeemia põhikirjalisi eesmärke ja ülesandeid ning aitab oma tegevusega kaasa nende elluviimisele;
2. arendab Akadeemiaga koostööd;
3. annab Akadeemiale regulaarselt informatsiooni oma erialasest tegevusest;
4. teavitab Akadeemiat muutustest oma struktuuris, juhtimises, töökorralduses ja põhikirjas;
5. arvestab Akadeemia soovitustega Seltsi tegevuse parandami- seks, tõhustamiseks või laiendamiseks;
6. esitab Akadeemiale igal aastal kirjaliku ülevaate oma tegevusest;
7. esitab Akadeemiale iga finantsaasta lõppedes aruande Akadee- mialt saadud rahaliste vahendite kasutamise kohta.

3.

Selts võib oma nime juures pitsatil, kirjablankettidel, dokumentidel ja trükistel, samuti meenetena kasutatavatel vimplitel, märkidel või muudel esemetel kasutada väljendit „Assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga“.

4.

Lahkarvamused lepingu tõlgendamisel, samuti pretensioonid lepingutingimuste täitmise suhtes lahendavad lepingupooled läbirääki- miste teel.

5.

Leping on tähtajatu. Lepingu saab lõpetada poolte kokkuleppel, kuid selle lõpetamine on võimalik ka ühe lepingupoole algatusel. Lepingu ühepoolseks lõpetamiseks peab seda taotlev lepingupool oma soovist teisele lepingupoolele vähemalt kuus kuud ette teatama.

6.

Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest. Lepingu jõustumisel loe- takse Selts Akadeemiaga assotsieerunuks Astronoomia ja Füüsika Osakonna kaudu.

⋆        ⋆        ⋆

Lepingu sõlmimise ja lepingu tingimused kõigis eespool loetletud punktides on heaks kiitnud Eesti Teaduste Akadeemia juhatus oma ot- susega 14. juunist 2005 (prot. nr 4 § 22) ja Eesti Füüsika Seltsi juhatus oma otsusega 22. märtsist 2005 ja kinnitanud Eesti Füüsika Seltsi üld- kogu 22. märtsil 2005.

Leping on koostatud kahes võrdse juriidilise jõuga eksemplaris, millest üht hoitakse Akadeemias ja teist Seltsis.

Tallinnas, 14. juunil 2005. a.

Eesti Teaduste Akadeemia nimel
Richard Villems
President

Eesti Füüsika Seltsi nimel
Arvo Kikas
Esimees

2005. aasta oli füüsikute jaoks eelkõige ülemaailmne füüsika-aasta (World Year of Physics – WYP 2005). Selle tähistamiseks toimus terve rida üritusi.

Kaido Reivelti ja Heli Valtna eestvedamisel esinesid terve aasta jooksul ETV Terevisioonis füüsikakatsetega noored füüsikud ja alustas liikumist teadusbuss „Suur Vanker“. Buss külastas 99 kooli, andes 120 teadusteatri etendust umbes 20000 õpilasele. Lisaks esines teadusbuss erinevatel messidel ja avalikel üritustel.

Jaak Kikase initsiatiivil käivitusid akadeemilised füüsikaloengud, kus esinesid akad. Jaan Einasto, akad. Peeter Saari, Nobeli füüsika- preemia laureaat prof. Alex K. Müller, akad. Jüri Engelbrecht ja dr. Henn Käämbre.

8.–14. novembril toimus teadusnädal TÜ füüsikahoones. Selle raames toimus termotuumaenergeetikat tutvustav näitus „FusionExpo“ („maaletoojaks“ oli Madis Kiisk), Briti Nõukogu ja AHHAA koostöös valminud kliimanäitus ja kulminatsioonina Tähe Perepäev Täpe2005 (Kaido Reivelti eestvedamisel). 21 novembrist 2. detsembrini oli näitus „FusionExpo“ ka Tallinnas.

8.–14. novembril toimus EFSi algatusel teadusnädal ka Eesti Televisioonis. Selle raames näidati ETV-s mitmeid füüsikateemalisi aimefilme ja sarju. Lisaks kajastati füüsika-aasta teemat ka teistes saadetes (Pealtnägija, Osoon jt). Projekti meeskonda kuulusid Andi Hektor, Kaido Reivelt ja Mait Müntel ning ETV-st Aivo Spitsonok ja Marje Jurtshenko.

Ülemaailmse füüsika-aastaga seoses oli ka Eesti Raadio iganädalases teadussaates „Labor“ füüsikale pühendatud 15-minutiline lõik. 2005. aasta sügise jooksul esines saates 15 füüsikut. Plaanis on saates füüsika teemat jätkata ka 2006. aasta kevadel. EFSi poolt olid tegevusega seotud Andi Hektor ja Kadri Kaldma, Eesti Raadio poolt Priit Ennet ja Mart Ummelas.

Algas töö füüsikaportaali loomisel (www. fyysika.ee).

14. juunil allkirjastati Tallinnas EFSi ja TA vaheline assotsiatsioonileping.

Traditsioonilistest üritustest toimusid Eesti Füüsika Seltsi korraldusel 22. ja 23. märtsil Tartus Eesti XXXV füüsikapäevad ja XXVII füüsikaõpetajate päevad. Esitati 23 suulist ja 16 stendiettekannet (vt www.fyysika.ee/efs). Füüsikapäevadel anti välja EFS aastapreemia Jaan Aarikule aatomkihtsadestamise meetodi arendamise ja selle abil saadud õhukeste metalloksiidkilede uuringute eest. EFS aukirja pälvisid Jaak Kikas, Henn Voolaid ja Koit Timpmann füüsikaõpikute loomise ning koolinoorte füüsikahuvi oskusliku äratamise eest AHHAA-keskuse teadusteatri etendustel. Esmakordselt anti välja EFS õpilaspreemia, mille pälvisid Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilased Jaan Suve, Madis Liiva, Rain-Eric Selli, Rivo Uibo ja Ülar Nurmits töö „Isaac Newtoni seadused läbi huumoriprisma“ eest, mis valmis õpetaja Kadri-Ly Trahvi juhendamisel. Preemia füüsikapäevade parima üliõpilaste stendiettekande eest anti Lauri Aarikule.

22. märtsil toimus füüsikapäevade raames EFSi üldkogu, millel kinnitati seltsi juhatuse tegevus- ja majandusaruanne, kinnitati EFSi ja TA assotsiatsioonilepingu tekst ning arutati ülemaailmse füüsika-aasta korraldust aastal 2005. Ilmus EFSi aastaraamat 2004 (toimetasid Anna Aret ja Piret Kuusk).

Eesti koolinoorte 51. füüsikaolümpiaadil sai EFSi eriauhinna (ajakirja „Scientific American“ aastatellimuse) Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilane Meelis Lootus.

Noorfüüsikute osakonna eestvedamisel korraldati aruandeaastal ka kaks noorte füüsikute kooli (vt http://www.fyysika.ee/kool/). Andi Hektori, Ahto Kuuse ja Mait Münteli korraldusel toimus 17.–19. juu- nil Jänedal EFSi noorfüüsikute III suvekool. Selles osales 49 tudengit ja füüsikut, kes kuulasid kokku 12 akadeemilist tundi loenguid ja pidasid 2 akadeemilist tundi seminare. 28.–30. oktoobril toimus Kääriku Spordi- ja Puhkekeskuses EFSi noorte füüsikute VII sügiskool, mille korraldajateks olid Andi Hektor, Ahto Kuusk, Mait Müntel, Kaido Reivelt ja Margus Saal. Üritusel osales 59 füüsikatudengit ja 11 teadlast Eesti ülikoolidest ja teadusasutustest. Sügiskoolis oli kokku 11 akadeemilist tundi loenguid ja 3 akadeemilist tundi seminare.

27.–29. juunil toimus Nõos Jaak Jõgi initsiatiivil II EFSi füüsikaõpetajate suvekool. Koolis oli 19 osavõtjat, kes kuulasid loenguid tänapäeva füüsikast ja füüsikaõpetusest ning tutvusid põhjalikumalt TÜ Füüsika Instituudiga. Loeng-seminarides arutleti riikliku õppekavaga seotud probleeme.

EFSi koolifüüsika osakond on teinud aktiivset koostööd Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega, seda nii kutsekomisjonis kui ka ainenõukogus. Võimalust mööda on osaletud õppekavaprotsessis.

EFSi listi (seltsid.efs@lists.ut.ee) haldab Jaak Jõgi ning EFSi kodu- lehte (http://www.fyysika.ee/efs) toimetasid Kaido Reivelt ja Ilmar Kink. 2005. a. kuulus EFSi 184 aktiivset liiget. 2005. aastal valis juhatus seltsi kolmandaks auliikmeks dr. Henn Käämbre.

EFS kuulub jätkuvalt Euroopa Füüsikaühingusse (EPS), mis koondab 38 rahvuslikku füüsikaühingut. Arvo Kikas kuulub EFSi esimehena EPSi nõukogusse. Kaido Reivelt osales ülemaailmse füüsika-aasta korraldusele pühendatud EPSi korraldatud nõupidamistel „European Meeting for the World Year of Physics“.

EFS osales EPSi poolt koordineeritud ülemaailmse füüsika-aasta (WYP 2005) ürituste rahastamiseks mõeldud europrojektis. Sealne grant ületas oluliselt EFSi tavaeelarve ning andis olulise osa füüsika- aasta ürituste korralduskuludest. Füüsika-aasta puhul olid suuremad ka Eesti asutuste rahalised toetused EFSle.

EFSi ettevõtmisi toetasid aastal 2005 Euroopa Liit, Tartu Ülikool, TÜ Füüsika Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, AS Hansapank, Haridus- ja Teadusministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, SA Archimedes, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna linnavalitsus, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Tartu Observatoorium, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, TÜ Avatud Ülikool ning TÜ füüsikaosa- kond. Täname kõiki toetajaid ja loodame koostöö jätkumist.

Eesti Füüsika Seltsi juhatuse liikmed:

Arvo Kikas
Ilmar Kink
Peeter Tenjes
Andi Hektor
Tartus, 26. jaanuaril 2006. a.

• Jõudis lõpule 2002. a algatatud Tallinna Ülikooli loomise protsess. Selle käigus ühines ülikooliga Eesti Akadeemiline Raama- tukogu. Riigikogu 16. veebruari otsuse alusel nimetati 18. märt- sil Tallinna Pedagoogikaülikool Tallinna Ülikooliks, lühendatult TLÜ. 15. mail liitus Tallinna Ülikooliga Eesti Humanitaarinstituut.
• 4. märtsil kinnitas Tartu Ülikooli nõukogu integreeritud tehno- loogiaprogrammi (ITP). ITP on ülikooli arengukava A2008 neljanda läbimurdevaldkonna – intellektuaalse kapitali rakendamise – edendamisele suunatud meetmete kompleks, mis integree- rib teaduskondade, instituutide jt allüksuste jõupingutused üli- kooli teadusliktehnoloogilise potentsiaali tugevdamiseks ja realiseerimiseks. ITP juhtkomitee esimees on teadusprorektor prof Ain Heinaru.
• TÜ Füüsikumi juhatus alustas tööd koosseisus Marco Kirm (TÜ FI), Ergo Nõmmiste (TÜ FI), Peeter Saari (TÜ FI/FO, esimees),

Risto Tammelo (TÜ FO) ja Kalev Tarkpea (TÜ FO).

• 7. märtsil valiti Tartu Observatooriumi vanemteaduriteks Maret Einasto, Anu Reinart, Erik Tago, Indrek Kolka, Izold Pustõlnik, Jaan Vennik ja Tõnu Viik.
• Alates 10. aprillist pole Tartu Observatooriumi struktuuris enam teadusdirektori ametikohta. Sellel töötanud Tõnu Viik jätkab vanemteadurina teoreetilise astrofüüsika töörühmas.
• 22. aprillil asutati TÜ FI õppe-asedirektori ametikoht, kus alates 1. juunist asus tööle Kaido Reivelt, ja spektrokronograafia töörühma baasil loodi biofüüsika labor (juh Arvi Freiberg).
• 26. augustil avati Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi uus hoone Tartus Nooruse tänaval, mis on esimene hoone Tartu Maar- jamõisa väljale loodavas tehnoloogialinnakus. Avamisel esines pöördumisega Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip. Tervi- tustega esinesid TÜ rektor prof Jaak Aaviksoo, haridus- ja tea- dusminister Mailis Reps, sotsiaalminister Jaak Aab, Eesti Tea- duste Akadeemia president prof Richard Villems, EPMÜ rektor prof Alar Karis, TTÜ rektor prof Peep Sürje, Tartu linnapea Lai- ne Jänes ning Madis Võõras Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest. AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg juhataja Taivo Täht andis pidulikult maja võtme üle TÜ Tehnoloogiainstituudi direktorile prof Mart Ustavile.
• Alates 1. septembrist on Tallinna Tehnikaülikooli füüsikainsti- tuudi direktoriks Pavel Suurvarik.
• Alates 1. septembrist töötab Tartu Observatooriumi galaktikate füüsika töörühmas teadurina Antti Tamm, kosmoloogia töörüh- mas teadurina Gert Hütsi, atmosfääriseire töörühma inseneri 0,5 kohal Silver Lätt.
• Alates 26. septembrist töötab KBFI asedirektorina Juhan Subbi, tema tööülesandeks asedirektorina on asutustevahelise teadusliku koostöö koordineerimine.
• 25. novembril tähistati TÜ FI peahoone valmimise ning hõlvamise 30. aastapäeva ning avati pidulikult uus multimeedia õppeklass ja Hasselbladi fondi (Rootsi) toetusel valminud pinnafüüsi- ka labor. Lindi lõikas läbi Rootsi Teaduste Akadeemia akadeemik prof Jan Nilsson, avamisüritustel osales ka prof Indrek Martinson Lundi Ülikoolist.
• 2. detsembril otsustas TÜ FI nõukogu moodustada instituudis materjalifüüsika osakond ja teoreetilise füüsika osakond.
• Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadusnõukogu is- tungitel valiti korralistel valimistel KBFI teadusnõukogu uuteks liikmeteks Ene Ergma ja Raivo Stern (30. märtsil), Ivo Heinmaa, Anne Kahru, Uuve Kirso, Georg Liidja, Urmas Nagel, Jaan Past, Toomas Rõõm ja Richard Villems (6. oktoobril).
• Eesti teaduse tippkeskustena tegutsesid:
  • TÜ Füüsika Instituut (keskuse juht Ergo Nõmmiste, TÜ FI)
  • Analüütilise Spektromeetria Tippkeskus (keskuse juht Endel Lippmaa, KBFI)
  • Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskus (keskuse juht Olevi Kull, TÜ Botaanika ja Ökoloogia Instituut, osaleb ka TO taimkatte seire töörühm).

Doktoritööd

Tartu Ülikooli füüsikaosakonna nõukogu

• 6. juunil kaitses TÜ doktorant Eduard Gerškevitš väitekirja „Luuüdidoos ja leukeemiarisk eesnäärmevähi väliskiiritusravis“ („Dose to Bone Marrow and Leukaemia Risk in External Beam Radiotherapy of Prostate Cancer“) PhD kraadi saamiseks raken- dusfüüsika erialal. Juhendajad: K.R. Trott (Inglismaa) ja E. Realo (TÜ FI). Oponendid: prof dr W. Dörr (Saksamaa, Technische Uni- versität Dresden) ja f.-m.knd Vl. Štšerbakov (Tallinn, Põhja-Eesti Regionaalhaigla).

Tallinna Tehnikaülikooli tehnilise füüsika õppesuund

• 17. juunil kaitses Andres Braunbrück väitekirja „Lainete interaktsioon nõrgalt mittehomogeensetes materjalides“ („Wave Interaction in Weakly Inhomogeneous Materials“). Juhendaja: Arvi Ravasoo. Oponendid: Franco Pastrone, Claes Hedberg.
• 17. juunil kaitses Robert Kitt väitekirja „Üldistatud mastaabiinvariantsus majanduslikes aegridades“ („Generalised Scale Invariance in Financial Time Series“). Juhendaja: Jaan Kalda. Oponendid: Marcel Ausloos, Oleksiy Chechkin.
• 15. sept kaitses Juss Pavelson väitekirja „Mesomastaapsed füüsikalised protsessid ja nende mõju toitainete väljadele ja fütoplanktoni massõitsengule Soome lahe lääneosas“ („Mesoscale Physical Processes and the Related Impact to the Summer Nut- rient Fields and Phytoplankton Blooms in the Western Gulf of Finland“). Juhendaja: Jaan Laanemets. Oponendid: Kai Myrberg, Tiina Nõges.
• 15. sept kaitses Olari Ilison väitekirja „Kõrgemat järku mittelineaarsete ja dispersiivsete efektide mõju solitonide ja üksiklainete tekkele“ („Solitons and Solitary Waves in Media with Higher Order Dispersive and Nonlinear Effects“). Juhendaja: Andrus Sa- lupere. Oponendid: Nobumasa Sugimoto ja Andras Szekeres.
• 28. nov kaitses Maksim Säkki väitekirja „Südamerütmi pikamastaabiline kord ja juhumuutlikkus“ („Intermittency and Long Range Structurization of Heart Rate“). Juhendaja: Jaan Kalda. Oponendid: Olekiy Chechkin, Jan Zebrowski.
• 19. dets kaitses Enli Kiipli väitekirja „Merevee kemismi model- leerimine hilisordoviitsiumi ja varasiluri aegses Ida-Balti bassei- nis“ („Modelling Seawater Chemistry of the East Baltic Basin in the Late Ordovician-Early Silurian“). Juhendaja: Alvar Soesoo. Oponendid: Andrei Dronov, Enn-Avo Pirrus.

Magistritööd

Tartu Ülikooli füüsikaosakonna nõukogu magistrikomisjon

• Aare Floren „Pd-porfüriinidega aktiveeritud polümeerkilede hapnikutundlikkuse heterogeensuse ja fotostabiilsuse uuringud (Stability and heterogeneity of oxygen sensitivity in polymer films doped with Pd-porphyrins)“. Eriala: optika ja spektroskoopia (TÜ FKEF). Juhendaja: Raivo Jaaniso (f.-m.knd, TÜ FI va- nemteadur). Oponendid: Ilmo Sildos (f.-m.knd, TÜ FI laboriju- hataja), Kristjan Leiger (PhD, TÜ FI järeldoktor).
• Irina Kärkkänen „Elektronenergia ülekande protsessid polüvinüülkarbasoolil põhinevates orgaaniliste valgusdioodide materjalides (Processes of electronic energy transfer in OLED materials based on polyvinylcarbazole)“. Eriala: optika ja spektro- skoopia (TÜ FKMF). Juhendaja: Raivo Jaaniso (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur). Oponendid: Koit Mauring (f.-m.knd, TÜ FI va- nemteadur), Artur Suisalu (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur).
• Sven Lange „Haruldaste muldmetallide ioonid metalloksiid- kiledes: fotoergastusmehhanismide uuringud (Rare earth ions in metal oxide films: investigation of photoexcitation mechanisms)“. Eriala: tahkisefüüsika (TÜ FKMF). Juhendaja: Ilmo Sildos (f.-m.knd, TÜ FI laborijuhataja). Oponendid: Vambola Kisand (PhD, TÜ FI järeldoktor), Ilmar Kink (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur).
• Raul Rammula „HfO2 kilede aatomkihtkasvu uurimine (Atomic layer deposition study of HfO2 thin films)“. Eriala: tahkisefüüsika (TÜ FKMF). Juhendaja: Väino Sammelselg (f.-m.knd, TÜ FKFE prof); Jaan Aarik (MSc, TÜ FI teadur, laborijuhataja). Opo- nendid: Ahti Niilisk (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur), Kaupo Kukli (PhD, TÜ FKEF vanemteadur).
• Heija Pärtel „E-õpe Eestis, õpikeskkond WebCT ja selle rakendamine aines „Füüsikaline maailmapilt“ (E-learning in Estonia, the learning management system WebCT and its application in the course “Physical concept of the world”)“. Eriala: rakendusfüü- sika (TÜ FKEF). Juhendaja: Kalev Tarkpea (f.-m.knd, TÜ FKEF dots), Anne Villems (MSc, TÜ MTAT lektor). Oponendid: Karin Ruul (MSc, Eesti e-ülikooli projektijuht), Urmas Tamm (MSc, AS KTK Overall peaspetsialist).
• Thea Toomla „Müomeetriliste parameetrite diagnostilisest in- formatiivsusest töötervishoiu meditsiinilises uuringus (Diagnostic informativity of the myometrical method in the medical research of occupational health care)“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ FKEF). Juhendaja: Arved Vain (Dr. Habil. Biol, TÜ FKEF erak. vanemteadur). Oponendid: Eda Merisalu (meditsiinidoktor, TÜ ARTH dots), Kalle Kepler (MSc, TÜ BMTK juhataja).
• Martin Vilbaste „Õhuniiskuse etaloni arendamine TÜ Katseko- jas (Developing of air humidity standard at UT Testing Centre)“.Eriala: rakendusfüüsika (TÜ FKEF). Juhendaja: Olev Saks (PhD, TÜ Katsekoja direktori kt). Oponendid: Piia Post (PhD, TÜ FKKF lektor), Viktor Vabson (Dipl. füüs, AS Metrosert spetsialist).
• Fred Valk „Elektrivälja tugevuse määramine gaaslahenduses lämmastiku kiirgusspektri abil (The estimation of electric field  strength in gas discharges by the radiation spectrum of nitro- gen)“. Eriala: optika ja spektroskoopia (TÜ FKEF). Juhendaja: Peeter Paris (PhD, TÜ FKEF teadur). Oponendid: Ergo Nõmmiste (PhD, TÜ FI direktor), Aleksei Treštšalov (f.-m.knd, TÜ FI labori- juhataja).
• Ilmar Ansko „Arvutijuhitavad mõõtesüsteemid spektroskoo- pia praktikumile (Computer aided measurement systems for practical works in spectroscopy)“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ FKEF). Juhendaja: Ilmar Rammo (f.-m.knd, TÜ FKEF spetsialist). Oponendid: Lembit Pung (f.-m.dr, TÜ FKEF emeriitprof), Uno Veismann (f.-m.knd, TO vanemteadur).
• Joel Kuusk „Välispektromeetri juhtimine ja andmehõive (Da- ta Acquisition and Control of Field Spectrometer)“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ FKEF). Juhendaja: Ando Ots (f.-m.knd, TÜ FKEF dots), Matti Pehk (f.-m.knd, TO insener). Oponendid: Lem- bit Pung (f.-m.dr, TÜ FKEF emeriitprof), Tõnu Sisask (MSc, TÜ FKKF doktorant).
• Sander Mirme „Elektrilise aerosoolispektromeetri laaduri kuju ja aerosooli laengujaotuse vahelise sõltuvuse modelleerimine (Modelling of the effect of charger geometry on aerosol charge distribution in an aerosol spectrometer)“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ FKKF). Juhendaja: Aadu Mirme (PhD, TÜ EFKF vanem- teadur). Oponendid: Madis Noppel (PhD, TÜ FKKF vanemteadur), Andres Luhamaa (MSc, TÜ FKKF doktorant).
• Janek Uin „Diferentsiaalse liikuvusanalüsaatori ülekandefunktsiooni määramine kahe aerosoolianalüsaatori eksperimendis (Determination of the transfer function of a differential mobility analyzer in a dual aerosol analyzer experiment)“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ FKKF). Juhendaja: Eduard Tamm (f.-m.knd, TÜ FKKF erak. vanemteadur); Aadu Mirme (PhD, TÜ FKKF vanemteadur). Oponendid: Madis Noppel (PhD, TÜ FKKF vanemteadur), Marko Vana (PhD, Helsinki Ülikooli füüsikaosakonna järeldoktor).
• Marko Zirk „Lineaarne diskreetne dünaamikamudel atmosfääri ujulainete uurimiseks (Linear discrete dynamical model for investigation of atmospheric buoyancy waves)“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ FKKF). Juhendaja: Rein Rõõm (f.-m.dr, TÜ FKKF juhataja, prof). Oponendid: Aarne Männik (PhD, TÜ FKKF teadur), Andres Luhamaa (MSc, TÜ FKKF doktorant).
• Silver Lätt „Päikese ultraviolettkiirguse spektromeetria (Solar ultraviolet spectrometry)“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ FKKF). Juhendaja: Uno Veismann (f.-m.knd, TO vanemteadur). Oponendid: Kalju Eerme (f.-m.knd, TO vanemteadur), Teofilus Tõn- nisson (f.-m.knd, AS Interspectrum esimees).
• Anu Õmblus „Läänemere veetaseme aastase muutlikkuse käik ja hinnang amplituudile (Annual cycle and seasonal amplitudes in the Baltic Sea levels)“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ FKKF). Oponendid: Tarmo Soomere (mat.dr, TTÜ KübI vanemteadur), Hanno Ohvril (f.-m.knd, TÜ FKKF dots).
• Kristjan Kannike „Running of Low-Energy Neutrino Masses and Mixing Angles in the Minimal Supersymmetric Standard Model (Neutriinomasside ja segunemisnurkade jooksmine minimaal- ses supersümmeetrilises Standardmudelis)“. Eriala: teoreetiline füüsika (TÜ FKTF). Juhendaja: Martti Raidal (PhD, KBFI vanem- teadur), Rein Saar (f.-m.knd, TÜ FKTF dots). Oponendid: Ilmar Ots (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur), Mait Müntel (MSc, TÜ FI doktorant).
• Elmo Tempel „Galaktika NGC 4594 hüdrodünaamiline mudel (Galaxy NGC 4594 hydrodynamical model)“. Eriala: astrofüüsika (TÜ FKTF). Juhendaja: Peeter Tenjes (astron.dr, TÜ FKTF dots). Oponendid: Enn Saar (astron.dr, TO vanemteadur), Urmas Haud (astron.dr, TO vanemteadur).
• Lauri Juhan Liivamägi „Parvesõrmede redutseerimine wavelet- analüüsi abil (A Trous Compression of Cluster Fingers)“. Eriala: astrofüüsika (TÜ FKTF). Juhendaja: Enn Saar (astron.dr, TO va- nemteadur). Oponendid: Erik Tago (PhD, TO vanemteadur), Jaan Pelt (PhD, TO vanemteadur).
• Marina Lulla „Õhukeste metalloksiidkilede uurimine elektronsond-mikroanalüüsi  meetoditega  (Electron-probe microanalysis of thin metal oxide films)“. Eriala: rakendusfüüsi- ka (TÜ FKEF). Juhendaja: Väino Sammelselg (f.-m.knd, TÜ FKFE prof). Oponendid: Arvo Kikas (f.-m.knd, TÜ FI laborijuhataja), Aivar Tarre (MSc, TÜ FI erak. teadur).
• Andrei Kärkkänen „Fotoindutseeritud muutused süsiniku nanotorudest valmistatud kilede elektrijuhtivuses erinevates gaasikeskkondades (Photoinduced Changes in Electrical Conducti- vity of Carbon Nanotube Films in Different Gas Environments)“. Eriala: tahkisefüüsika (TÜ FKMF). Juhendaja: Raivo Jaaniso (f.- m.knd, TÜ FI vanemteadur). Oponendid: Ilmar Kink (PhD, TÜ FI vanemteadur), Madis Einasto (f.-m.knd, Evikon direktor).
• Meelis-Mait Sildoja „GaAsP-põhise fotodetektori spektraalse peegelduse ja tundlikkuse uurimine ning modelleerimine (Investigation and modelling of the spectral reflectance and spect- ral transmittance of the GaAsP-based photodetector)“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ FKEF). Juhendaja: Toomas Kübar- sepp (tehn.dr, AS Metrosert etaloniteenuste divisjoni juht); Kalev Tarkpea (f.-m.knd, TÜ FKEF dots). Oponendid: Uno Veismann (f.-m.knd, TO vanemteadur), Ilmar Rammo (f.-m.knd, TÜ FKEF spetsialist).

Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskonna magistrikomisjon

Loodusteaduste magistri kraadi kaitsesid:

• Mario Kadastik “Doubly Charged Higgs Boson Decay to Muons at the LHC”. Juhendaja Martti Raidal (KBFI vanemteadur).Retsensendid Margus Saal (TÜ FI teadur) ja Andi Hektor (KBFI teadur).
• Mario Mars „Fotoelektrilisest fotomeetriast Tallinna Tähetornis“. Juhendaja vanemteadur V. Harvig. Retsensendid Enn Kasak (TLÜ dots) ja Vladislav-Veniamin Pustõnski (TTÜ füüs.inst. teadur).
• Jüri Virkepu „Lie’ teooria ja selle rakendusi“. Juhendaja Eugen Paal (TTÜ mat.inst. prof). Retsensendid Peeter Puusemp (TTÜ matem.inst. prof) ja Rein-Karl Loide (TTÜ füüs.inst. prof).

Tallinna Ülikooli füüsika eriala magistrikraadi kaitsmisnõukogu

• Rainer Randmeri „Riia lahe lainekliima kirjeldamine WAM mudeli abil“. Juhendaja Tarmo Soomere (mat.doktor, TTÜ), oponent Sirje Keevallik (f.-m.knd, EMA prof).
• Marko Reediku „Turbulentsi tekkepõhjuste uurimine ja turbulentse difusiooni koefitsentide leidmine Soome lahe suudmes“. Juhendaja Madis-Jaak Lilover (f.-m.knd, TTÜ), oponent Aleksander Toompuu (f.-m.knd, TTÜ).
• Rando Tuvikene „Kassari lahe töönduslike punavetika galaktaanide koostis, struktuur ja ekstraktsioon“. Juhendaja Kalle Truus (PhD keemias, TLÜ), oponent Merike Vaher (PhD keemias, TTÜ).
• Jaanis Priimets „Difusiooniteede uurimine kolmekomponentsetes metallisüsteemides“. Juhendaja Ülo Ugaste (f.-m.dr, TLÜ), oponent Tõnu Laas (PhD füüsikas, TLÜ).
• Kirsti Räim „Teaduslike füüsikaliste mõistete kujunemine õpilastel loodusõpetuse ja füüsika õppimisel“. Juhendaja Ülo Ugaste (f.-m.dr, TLÜ), oponent Priit Reiska (Dr. sc. paed. habil, TLÜ).

Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste ja pedagoogika magistritööde kaitsmisnõukogu

• Kadri-Ly Trahv (Rakvere Reaalgümnaasiumi füüsikaõpetaja) „Nüüdisaegne õpe loodusteaduste õpetaja seisukohalt“. Juhendaja Henn Voolaid (TÜ), oponent Ene-Silvia Sarv (TLÜ). Omistatud pedagoogikamagistri kraad, hinnang cum laude.