Lugu sellest, kuidas Murphy seadused alguse said

Lugu sellest, kuidas Murphy seadused alguse said

1949. aastal viisid ohvitserid Kalifornias asuvas Edwards’i Sõjaväebaasis läbi projekti MX981 katseid, et määrata täpselt ära kui mitu g-d – gravitatsioonijõu kordset – inimene suudab kannatada. Loodeti, et selle eksperimendi tulemusi saaks rakendada tulevaste lennukite ehitamisel. Siin on seda asjakohane ära mainida, kuna selle katse olemus seostub hästi järgneva peatüki sisuga ning, mis topelt huvitav, väidetavalt sai just nii alguse Murphy seaduste sõnastamine.

Rakettkelk "Gee Whiz"
USA õhujõudude raviarst kolonel John Paul Stapp. Mees, kes tabas ära Murphy seaduse.

Projekti töörühm kasutas lennukiõnnetuse jõu simuleerimiseks rakettkelku, millele pandi nimeks ,,Gee Whiz“ (eesti keeles ’ossa pauk’). See kelk liikus 800 meetrisel rajal kiirusega rohkem kui 320 kilomeetrit tunnis ning peatus seejärel järsult vähem kui sekundi jooksul. Probleem seisnes selles, et tegelike tulemuste saamiseks vajasid teadlased katsesse päris inimest. Selleks vabatahtlikuks sai Õhujõudude raviarst kolonel John Paul Stapp. Mitme kuu jooksul läbis Stapp kelgul sõidu sõidu järel. Ta murdis mitmeid luid, sai peapõrutusi, veresooned tema silmades lõhkesid – seda kõike teaduse nimel.

Usu või ära usu, aga Murphy oli tõesti olemas – ta elas Ameerika Ühendriikides kuni oma surmani 1990. aastal. Kapten Edward A. Murphy Jr. oli Õhujõudude insener. Kuigi ta võttis nii oma sõjaväe kui ka tsiviilisiku karjääri jooksul osa ka teistest inseneri eksperimentidest, siis leidub üks, milles ta osales peaaegu vaid juhuse tõttu ning millest pärinebki Murphy seadus.

Kolonel Murphy külastas ühte neist katsetest, kaasas kingitus: pakk sensoritega, mis tuleks kinnitada Stappi kelgu küljes kinni hoidvatele rihmadele. Need sensorid olid võimelised mõõtma täpselt rakendatavate g-de hulka, muutes katseandmed usaldusväärsemateks.

Selle päeva juhtumiste ning selle kohta, kes mida Murphy seaduse loomisse andis, on mitmeid jutte ning järgnev on selle hea lähendus:

Esimesel katsel pärast sensorite kinnitamist saadi lugemiks null – kõik sensorid olid valesti ühendatud. Igat sensorit sai ühendada kahel viisil ning kõik nad olid ühendatud valet pidi.

Kui Murphy vea avastas, siis torises ta midagi tehniku kohta, keda väidetavalt veas süüdistati. Murphy ütles umbes midagi sellist: ,,Kui millegi tegemiseks on kaks viisi ning üks neist lõppeb katastroofiga, siis teeb tema just nii.“

Veidi pärast seda suundus Murphy tagasi oma kodubaasi Wright Airfieldis. Stapp aga, kes oli oma huumorisoone ja kiire taibu poolest tuntud, mõistis Murphy ütluse universaalsust ning mainis ühel pressikonverentsil, et raketitiimi head ohutustulemused tulid tänu sellele, et nad teadsid Murphy seadust. Ta ütles pressile, et see tähendas, et ,,Kui miski võib minna valesti, siis läheb see valesti.“

See oligi kõik. Murphy seadus ilmus lennundusajakirjades ning leidis veidi pärast seda ka tee popkultuuri. Kõik see tipnes 1970ndatel ilmunud raamatuga.

Allikas: http://people.howstuffworks.com/murphys-law1.htm