Päikesepuri

Päikesepuri

Päikesepuri laengute tuules. 

Inimkonna energiavajadus, vajadus elektri ja maavarade järele kasvab pidevalt ja hüppeliselt. Maal on vaid piiratud kogus ressurssi, mis sellist tormakat arengut alal hoida suudab. Seetõttu kogub üha enam hoogu taaskäitlus ning energia saamine taastuvatest allikatest. Hoopis uue suunana on juurdumas idee kaevandada kasulikke mineraale väljaspool koduplaneeti, näiteks mõnelt mööduvalt asteroidilt. 

Sellise kaubareisi põhiprobleem on kütuse ja tagasitoodava aine massi suhe. Näiteks esimesed inimesed Kuule viinud Apollo 11 kosmoselaev naases Maale kuukivide lastiga, ent kive oli vaid 21,5 kg. Samas Apollo 11 teele pannud Saturn V kanderakett kaalus stardihetkel koguni 2800 tonni. Saame masside suhte suurusjärguks 10-6. Seetõttu on üha enam teadustähelepanu pöördunud uute kosmoses liikumise tehnoloogiate leiutamisele. Neist üks ilmekamaid näiteid on päikesepuri, mille patenteeris 2006. aastal Soome teadlane Pekka Janhunen. Esimene purje katsetus toimub kosmoses Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 pardalt.

Täissuuruses päikesepuri koosneb kümnete kilomeetrite pikkustest juuspeenikestest traatidest, mis keritakse välja satelliidi või tulevase kaevandussondi pardalt. Traatidele antakse pardalt positiivne laeng, mis põhjustab purje ümber tugeva ning "paksu" elektrivälja. Et ka Päikesest kiirguvad ioonid on positiivselt laetud, tõukavad need purje edasi. Teatavasti samamärgilised laengud tõukuvad. Nii saadav kiirendus on küll väike, sest päiksetuule rõhk on Maa läheduses 2·10-9 Pa (õhurõhk maapinnal on 101325 Pa), ent 20 km diameetriga ning 100 traadiga puri kaalub vaid paarsada grammi. Kinnitades selle purje 1000 kg kaaluva satelliidi külge, on saavutatav kiirendus 1 mm/s2. Aasta aega niisugust hoovõttu ning satelliit kihutab kiirusega 30 km/s. See satelliit jõuaks Päikesesüsteemi äärealadele 5 aastaga. Voyager 1 sondil on selleks kulunud 36 aastat.

Soome teadlane Pekka Janhunen räägib enda leiutatud päikesepurjest.
Niimoodi võiks toimuda päikesepurje lahtikerimine kosmoses.

Esimene sellise päikesepurje katsetus oli planeeritud teha tudengisatelliidiga ESTCube. Paraku ei õnnestunud orbiidile viidud satelliidilt päikesepurje traati välja kerida ning katse jäi ära.