Kumb kasvab kiiremini?

Henn Voolaid soovitab:

Kumb kasvab kiiremini: kas loode emaihus või juba sündinud inimene? Mitu korda kasvukiirused erinevad?

Ülesanne kuulub jälle nende hulka, kus mingeid andmeid antud pole. Hullem veel, natukesest järelemõtlemisest tekib rida probleeme küsimuse enda kohata. Ettevalmistuseta klassis (või ükskõik millises seltskonnas) võib alustuseks kerkida küsimus, kas see on füüsika ülesanne või kas see on üldse mingi ülesanne? Kindlasti on sellist ülesannet vaja ise lahendada, kui „õige” lahenduskäik ja vastus ära näidata on see kasuta ja igav. Seepärast siin lahendust ei olegi.

Selle ülesande juures on tore, et aeg-ajalt peab otsustama. Üks otsus, mille poole tasuks õpilasi suunata on keskendumine inimese pikkuse kasvule. Arutlused massi ja ümbermõõdu kasvamise kiiruste teemal on huvitavad, aga on raske lisanduvate küsimuste rägastikust mõistliku aja jooksul välja jõuda ja mingigi tulemus saada. Kui jõuab leida andmeid soolise või rassilise erinevuse kohta, siis võib sellest kujuneda jätkuküsimus. Vähemalt esialgu tuleks tegelda julge keskmistamisega.

Kui õpilased lahendamisega eriti paigast ei nihku või takerduvad vaidlustesse pisiasjade ja kõrvalteemade ümber, võib anda mõne vihje, aga parem oleks seegi sõnastada suunava küsimusena.  (Näiteks: Kui vana on täiskasvanud inimene? Kui pikk on täiskasvanud inimene? Loode alustab kasvu nullpikkusest, aga sündinud inimene? Ilmselgelt ei ole siin tegu liikumiskiirusega, st kui kiiresti (mitu meetrit sekundis) loode ühest kohast teise liigub, kas ei oleks mõistlik mõelda ühikute peale?).

Ülesande autor soovitab jätta õpilased pärast küsimuse esitamist mõneks ajaks üldse üksipäini, et poleks võimalik õnnetu näoga õpetaja poole vaadata ja abi või vähemalt pisikest vihjet oodata. Tuleb ise harutama hakata. Harutada on nii lühikese küsimuse kohta päris palju.

Füüsika teemadest ja märksõnadest haakub see küsimus mitmetega: tavaelu ja füüsika seos; lõiming bioloogiaga (kasvamine); info leidmine ja hindamine; kiiruse mõiste ja ühikud; mõõtemääramatuse hindamise võimalus; huvi tekitamine füüsika ja ülesannete vastu ning kindlasti veel midagi.