Ääremärkmeid ühe vana vaidluse kohta.

Ülo Lepik

Koos Eesti iseseisvumisega 1918.a.  toimus koolides ja ülikoolis üleminek eesti õppekeelele. Suureks probleemiks oli siin eestikeelse teadusterminoloogia puudumine.  Paljud õppejõud lõid omi termineid, mis tänapäeval tunduvad üsna kummalistena, nagu näiteks “ärakargamise vägi” (elastsusjõud J.Vilip), “sissekukkumise vinkel” (langemisnurk, J.Vilip), “kolmnurga nukid ja joonejupid” (J.Sarv), “valgusel on seitse värvi ja iga värv on ise karva” (J.Vilip). Vajadus teadustermiloogia korrastamiseks oli ilmne ja sellele pöörati 1920-ndatel aastatel ka suurt tähelepanu.

Üheks vaidlusobjektiks oli küsimus , kuidas tõlkida eesti keelde saksakeelset terminit “Kraft” – kas tung või jõud. Kui ma  tõstatan selle küsimuse, siis pole minu eesmärgiks midagi tagasi pöörata, vaid tutvustada ja kommenteerida mõningaid seiku selles vaidluses.  Alljärgnevad  andmed põhinevad olulises osas jutuajamistele dots. J. Langiga, kes osales selles diskussioonis ab ovo.

Juhan Langu andmetel toimus 1920-ndate aastate alguses Eesti füüsikaõpetajate kongress (täpse toimumisaja olen kahjuks unustanud), kus põhjalikult kaaluti mõistete “tung” ja “jõud” sobivust. Kongress asus seisukohane, et ainulubatav termin on “tung”. Peamiseks argumendiks oli siin, et eesti keeles on terminil “jõud” võimsuse tähendus (näit. elujõud, jõujaam, hobujõud, elektromotoorne jõud jne.) . Mitmetes keeltes on  eristamiseks eriterminid : saksa keeles “Kraft” ja “Stärke”, inglise keeles “force” ja “power”. Erinevad terminid puuduvad vaid prantsuse ja vene keeles (“sila” tähendab nii “jõudu” kui ka “tungi”). Miks me peaksime oma keelt vaesestama jättes ära paralleeltermini!

Termin “tung” oli Eestis ainuvalitsejaks kuni 1941.aastani ja tõenäoliselt ka Saksa okupatsiooni perioodil 1941-44. Alates 1945.aastast, mil hakkas kehtima Vene võim, toimus üleminek vene koolides kasutavatele füüsikaõpikutele. Et vene keelest eriharidusega tõlkijaid ei jätkunud, siis see töö anti sageli juhuslikele inimestele, kes polnud eriti kursis füüsika terminoloogiaga. Nad tõlkisid vene keele termini “sila” eesti keelde “jõuna “. Nii see levis koolidesse ja võeti mõne aja möödudes kasutusele ka Tallinna Polütehnilises Instituudis. Tartu ülikool jäi “tungi” juurde kuni 1970.aastani. Märgime veel, et  füüsika õpetajate kongressi otsust 1920-ndatest aastatest pole kunagi ära muudetud.

Järgnev seik on pärit dots. Langilt. 1960-ndatel aastatel  (täpset aeg ei mäleta), kutsuti Tallinnas prof. A.Humala juhtimisel kokku nõupidamine tungi ja jõu küsimuses. Tartu esindajana kutsuti sinna J.Lang ,kes pidi esitama oma argumendid “tungi” kaitseks. Lang valmistus  ettekandeks põhjalikult ette. Pärast ettekannet aga mingit diskussiooni ei tekkinud, ka ei lükatud J.Langi väiteid ümber. Ainus sõnavõtt olevat olnud prof. Humalalt, kes olevat öelnud, et tungi ei tohi kasutada juba sellepärast, et vanarahval on ütlus:”Kui tunned tungi tulevat , siis jookse metsa poole!” Et nõupidamisel olid peale Langi kõik teised “jõumehed”, siis oli otsus ettearvatav.