Lendav füüsikatsirkus Lendav füüsikatsirkus : (Helkivad ööpilved)

Helkivad ööpilved

Umbes 50. laiuskraadi kandis võib näha kummituslikke hõbesiniseid pilvi, mis ilmuvad tükk aega pärast päikeseloojangut, seda eriti suvisel ajal Briti saartel ja Skandinaavia maades. Miks tekivad need helkivad ööpilved? Miks on neid näha ainult mõnda aega pärast loojangut ja miks jätavad need mõnikord lainetaolise mulje? Miks märgati neid esimest korda alles 1885. aastal ja miks on pärast seda pilvede heledus suurenenud ja vaatlemiste arv üldiselt kasvanud?

Vastus Need pilved tekivad väga kõrgel (umbes 80 kilomeetrit) atmosfääri osas, mida kutsutakse mesosfääriks. Seetõttu kutsutakse neid tihti mesosfääri pilvedeks. Sellisel kõrgusel valgustab neid päike ka veel siis, kui vaatleja on olnud juba umbes tunni pimeduses. Tõenäoliselt koosnevad need pilved väikestest jäätükkidest, mille on tekitanud komeedi-, meteoriidi- või (harvem) vulkaanipurske tolm. Sellised pilved on liiga õhukesed, et neid näha päeval või ka loojangu ajal. Nende lainelist välimust põhjustavad ilmselt tiheduslained (lainetaolised õhurõhu ja temperatuuri varieerumised), mis läbi pilvede liiguvad.

Esimest korda märgati helkivaid pilvi 1885. aastal ilmselt Jaava lähedal paikneva Krakatau vulkaani purske tõttu. See tohutu plahvatus paiskas nii tolmu kui ka vett väga kõrgele. Umbes 80 kilomeetri kõrgusel kondenseerus vesi vulkaanilisele tolmule (võib-olla ka komeedi- ja meteoriiditolmule), tekitades väikeseid (väiksemad kui mikromeeter) osakesi. Nii tekkis esimene vaadeldav helkiv ööpilv. 1885. aastast on pilvi on üha rohkem ja heledamaid, sest tööstus, riisipõllud, prügilad ja loomakarjad toodavad järjest suuremas koguses metaani. Metaan jõuab atmosfääri ülemistesse kihtidesse, muundub ning põhjustab veemolekulide ja jäätükkide koguse suurenemist. Need jäätükid tekitavadki helkivaid ööpilvi.