Sulge
  1. 1 Veebipõhised viktoriinid
    1. Mis see siin on?
  2. 2 Füüsikaviktoriin Spekter
    1. Füüsikaviktoriin Spekter
    2. 2.1 Spekter 2015Ülesanded
    3. 2.2 Spekter 2016Ülesanded
    4. 2.3 Spekter 2017Ülesanded
  3. 3 Astronoomiaviktoriin Pulsar
    1. Astronoomiaviktoriin Pulsar
    2. 3.1 Pulsar 2016Ülesanded
    3. 3.2 Pulsar 2017Ülesanded
Sulge

Märkmed ja kommentaarid

  • Märkmed puuduvad

Järjehoidjad

  • Järjehoidjad puuduvad
 
Viktoriinid
 

Viktoriinid

  1. 1 Veebipõhised viktoriinid
    1. Mis see siin on?
  2. 2 Füüsikaviktoriin Spekter
    1. Füüsikaviktoriin Spekter
    2. 2.1 Spekter 2015Ülesanded
    3. 2.2 Spekter 2016Ülesanded
    4. 2.3 Spekter 2017Ülesanded
  3. 3 Astronoomiaviktoriin Pulsar
    1. Astronoomiaviktoriin Pulsar
    2. 3.1 Pulsar 2016Ülesanded
    3. 3.2 Pulsar 2017Ülesanded

1 Veebipõhised viktoriinid

Hea e-uitaja!

Siitkaudu teeme Sulle kättesaadavaks füüsikaviktoriini Spekter ja astronoomiaviktoriini Pulsar materjalid.

2 Füüsikaviktoriin Spekter

Veebipõhine füüsikaviktoriin „Spekter“ viidi esmakordselt läbi 2015. aasta kevadel 8.-10. klasside õpilastele. Nüüdseks on füüsikaviktoriinist kujunenud järjepidev kevadeti toimuv üritus füüsikahuvilistele 8.-12. klasside õpilastele, kuhu oodatakse osalema ka kutse-,  õhtukoolide ja vene õppekeelega koolide õpilasi. Keegi ei keela ka nooremate klasside õpilastel viktoriinist osa võtta.

Igal aastal on osavõtjaid olnud üle tuhande. Osavõtjate hulgas on olnud nii olümpiaadide tippe kui ka erinevate maakondade ja linnade koolide õpilasi klasside kaupa. Näiteks 2016. aasta viktoriinil oli suurima osavõtjate arvuga koolid Paide Gümnaasium, Elva gümnaasium ja Laagri Kool.

Veebipõhine füüsikaviktoriin sai ellu kutsutud selleks, et anda erineva tasemega õpilastele võimalus oma füüsikateadmisi proovile panna ning võrrelda oma tulemusi teistega. Sellelaadse viktoriini üheks eesmärgiks on muuta füüsika õppeainena atraktiivsemaks, tuues füüsika õppimisse mängulisuse komponenti ning populariseerida koolides IKT vahendite kasutamist füüsika õppimisel ja õpetamisel. Füüsikaviktoriin aitab näidata õpilastele, et füüsika ei seisne alati arvutusülesannete lahendamises, vaid ka loogilises mõtlemises ja oma kogemuste analüüsimises, õigete ja valede arutluskäikude äratundmistes.

Füüsikaviktoriin „Spekter“ sai oma nime rahvusvahelisel valguse aastal, kui viktoriin esmakordselt toimus (2015) – see seondub füüsikaterminiga „valguse spekter“ ning sümboliseerib viktoriinil osalejate mitmekesisust ja erinevaid tulemusi. Nimest inspireerituna on ka viktoriini logol kujutatud spektri põhivärvid Gaussi jaotuse kujul – kõik on oodatud ja iga tulemus on oluline.

Füüsikaviktoriin „Spekter“ saab juba kolmandat aastat järjest teoks tänu Hasartmängumaksu Nõukogu toetusele, Eesti Füüsika Seltsi poolt loodud füüsika a-õpiku testikeskkonna võimalustele ning arvukatele füüsikahuvilistele Eesti koolides. Küsimusi viktoriini jaoks on koostanud Henn Voolaid, Kaido Reivelt, Kristjan Kalam, Kristel Uiboupin, Ly Sõõrd jt.

2.1 Spekter 2015

Soovijad saavad oma teadmised proovile panna ja viktoriini ise läbi teha:

Füüsikaviktoriin Spekter 2015 

Kui tulemus käes, saab seda võrrelda teistega.

Ülesanded

2.2 Spekter 2016

Ülesanded

2.3 Spekter 2017

Ülesanded

3 Astronoomiaviktoriin Pulsar

Veebiviktoriin "Pulsar" on esimene on-line astronoomiaviktoriin Eestis. "Pulsari" eesmärgiks on tutvustatada meie Koduplaneeti ja teda ümbritsevat kosmost põnevate ja mõtlemapanevate küsimuste kaudu. Pulsari küsimuste kandvaks filosoofiaks on luua sildu eri distsipliinide vahele, sisudes astronoomia nii füüsika kui kasvõi ajalooga. Pulsar toimus 9. märtsil 2017 juba 2. korda ja viktoriinil osales üle 1700 õpilase.

Pulsari küsimused koostasid: Tõnis Eenmäe, Rain Kipper, Grete Lilijane Küppas, Gutnar Leede, Tanel Liira, Mihkel Moorits Muru ja Tiit Sepp

3.1 Pulsar 2016

Ülesanded

3.2 Pulsar 2017

Ülesanded