Ülespoole kukkuv katseklaas

Teise katseklaasi sees olev katseklaas tõuseb alla kukkumise asemel üles, kui nende kahe vahelt vesi välja voolab.

​​​​​​​Vahendid:

  1. Kaks katseklaasi, kusjuures peab mahtuma teise sisse
  2. Väike kogus värvainet sisaldavat vett

Protseduur:

Ülespoole kukkuv katseklaas

1. Täida suurem katseklaas pooles ulatuses värvilise veega.

2. Aseta väiksem katseklaas suurema katseklaasi sisse, lastes sel vabalt vee peal hõljuda; suru väiksemat katseklaasi veidi allapoole, lastes veel üle äärte tilkuda.

3. Keera nüüd mõlemad katseklaasid kraanikausi kohal korraga pahupidi ning hoia kinni vaid suuremast (võib juhtuda, et liikumise alustamiseks pead sa väiksemat katseklaasi õrnalt ülespoole suruma.

Mis juhtus katseklaasis oleva vee ruumalaga pärast katseklaaside ümber keeramist?
Miks liikus väiksem katseklaas ülespoole?
Kas katse toimuks samamoodi, kui sooritaksime seda Kuul?
Kas katse töötaks, kui sooritaksime seda Maa ümber tiirlevas kunstlikult survestatud satelliidis?
Kui suur on katseklaasi ülespoole lükkav jõud?
Kas selline „ülespoole kukkumine“ õnnestuks ka siis, kui kasutaksime palju väiksemat katseklaasi, mis hõljuks palju suuremas katseklaasis oleva vee peal? Miks? Miks mitte?

Selgitus Väiksemat katseklaasi tuleb suuremas katseklaasis vee ülevoolamise jaoks veidi allapoole lükata, veendudes nii, et kahe katseklaasi vahele ei jääks õhku. Pärast katseklaaside pahupidi pööramist tilgub vesi jätkuvalt kraanikaussi, kahandades katseklaasis oleva vedeliku ruumala. Kuna väiksema katseklaasi kohal ei ole õhku, surub väline õhk seda ülespoole. Katseklaasi ülespoole lükkav jõud on ligikaugu 1 kilogramm ruutsentimeetri kohta. Umbes 1,2-sentimeetrise läbimõõduga katseklaasi puhul on üleslükkav jõud aga ligikaudu 1 kilogramm. See „ülespoole kukkumise“ katse ei õnnestuks, kui kasutaksime kahte väga erineva läbimõõduga katseklaasi, sest õhk asendaks tilkuva vee ning tasakaalustaks seega väiksema katseklaasi kohal ja sees oleva rõhu.