Miks vesi tõuseb? (I)

Vahendid:

  1. Kolm ühesugust kandikut või üks suur sile kandik
  2. Kolm ühesugust klaasi
  3. Kuus väikest tordiküünalt ning tikud

Protseduur:

1. Kinnita igale kandikule (või suurele kandikule piisavate vahemaade järel) üks, kaks ja kolm küünalt

2. Vala kandikutele vähemalt 3/4 klaasitäit vett.

3. Süüta kõik küünlad ja oota, et kõik põleksid ühtlaselt.

4. Aseta kõik kolm klaasi üheaegselt pahupidiselt küünalde kohale (vt Joonis). Vajaduse korral lase õpilastel end aidata.

Millises klaasis tõuseb vesi kõige kõrgemale?
Miks oli tarvis kasutada ühesuguseid kandikuid, klaase ja küünlaid?
Kas kandikutesse peab valama täpselt sama koguse vett?
Milline tingimus muutub, kui võrdleme olukordi A, B ja C?
Millise kandiku kohal kerkis temperatuur enim?
Kas klaasi all lõksus olev õhukogus oli kolme katse korral ühesugune?
Miks tõusis vesi olukorras C kõige kõrgemale?

Selgitus Kõigi kolme katse puhul olid kandikud, klaasid ja küünlad ühesugused. See tähendab, et need tegurid ei mõjutanud veetaseme kerkimist. Ainus tegur, mis muutus, oli küünalde arv ehk seega temperatuur. See oligi peamine tegur, mis põhjustab klaasi all lõksus oleva õhu paisumise enne, kui klaas puudutab vett. Seega on klaasi C all enne veega kokku puutumist kõige vähem õhku ja seega madalaim rõhk. Seetõttu kerkibki vesi just selles klaasis kõige enam. Enamik õpilasi arvavad, et kolm küünalt põletavad rohkem hapnikku, mis pole aga tõsi. Hapniku kasutamine põlemisprotsessis aitab rõhu vähenemisele küll kaasa, kuid hapniku kogus oli igas klaasis samasugune.