Ülesmäge veeremine?

Mehaanilise energia jäävus kehtib alati. Kui tundub, et see ei ole nii, siis vaata, kus oled petta saanud.

Vahendid:

1. Papi- või kartongiribad (umbes 3 cm laiused)
2. Paberkaardid ja kleeplint

Protseduur:

1. Moodusta papiribadest kitsas V-kujuline kaldpind ning kinnita paksem papitükk V avatud otste külge nii, et see ots jääks teisest umbes 2 cm kõrgemale. (joonis B)

2. Moodusta paberkaartidest kaks identset koonust ning teibi need kokku (joonis A). Veendu, et kaksikkoonuse pind oleks sile (eriti teibitud kohad).

3. Aseta kaksikkoonus V-kujulise kaldpinna madalamasse otsa ning lükka see kõrgema otsa suunas kergelt liikuma.

Kuidas saab miski veereda ülesmäge?

Kas kaksikkoonus jäi teise otsa veeredes lauast kõrgemale?

Kas ka silinder veereks sellisest V-kujulisest kaldpinnast üles?

Milline jõud pani kaksikkoonuse veerema V avatud otste poole?

Mida teeks kera samasugusel kaldpinnal?

Selgitus See demonstratsioon kutsub üles tähelepanelikkusele, tekitades illusiooni ülesmäge veerevast kaksikkoonusest. Tegelikult veereb koonus allamäge, alustades veeremist kõrgemalt laua kohalt (kaldpinna madalamast otsast) ning lõpetades lauale lähemal (kaldpinna kõrgeimas otsas). Liikumist saab vaadelda keskendudes kaksikkoonuse tipu liikumisele või mõõtes selle kõrgust laua pinnast enne ja pärast veeremist. Nähtus tuleneb kaksikkoonuse ja kaldtee kujust, kuna kaksikkoonuse raskuskese laskub madalamale, kui koonus veereb kaldtee suletud otsast avatud otste suunas. Silindrikujuline objekt ei suudaks sellisel kaldpinnal “ülesmäge” veereda. Kerakujuline objekt, näiteks pall, oleks võimeline veerema kaldtee kõrgema otsa suunas, kuid kukuks palju kiiremini kaldtee harude vahelt maha.