Vahendid:
1. Kaks münti või mistahes senti
2. Paksem paberi- või papitükk (7×12 cm)
Protseduur:
1. Voldi paberitükk kõigepealt pooleks, seejärel kummaltki poolt ühe kolmandiku jagu väljapoole.
2. Aseta sendid kummalegi poole keskmist murdejoont ning pabervoldik laua servale (vt joonist).
3. Lase voldiku teise otsa pihta parema käe sõrmega nipsu. Üks sentidest lendab umbes 5 m kaugusele ning teine kukub täpselt samal hetkel otse põrandale.
4. Küsi õpilastelt: “Kumb sent jõuab põrandale esimesena?” (Oodatav vastus: “otse põrandele kukkuv sent”). Laske paberitüki pihta nipsu ning kuulake, kuidas sendid põrandale kukuvad.
Selgitus Kuna mõlemad sendid lasti lahti samal hetkel, hakkas gravitatsioonijõud sentidele mõjuma üheaegselt. Allapoole mõjuva jõu komponent, ning seega ka kiirendus, oli sentide jaoks võrdne, mille tulemusel jõuavad sendid maapinnale üheaegselt. Seetõttu ongi kahe sendi kukkumisel kuulda vaid üht (esimest) valjut kõlksu hoolimata ühele sendile mõjuvast algsest horisontaalsest jõust. Kui üks sentidest asendada klaaskuulikesega, on endiselt kuulda vaid üks kõlks, mis viitab sellele, et kõik kehad kukuvad sama kiirendusega (vaakumis). Meie näite puhul ei arvestatud õhutakistusega, kuna kukkumine oli küllaltki lühike.