Müstiliselt liikuv raudkuul

Vahendid:

1. Suur kuullaagri raudkuul (diameetriga umbes 2 cm)
2. Puitlatt (1 m pikkune) või meetrine joonlaud
3. Kaks väikest topsi (plastikpudeli korgi suurused)
4. Kleeplinti ning voolimissavi

Protseduur:

1. Kinnita esimene tops kleeplindi abil puitlati otsa külge ning teine sellest 5 cm kaugusele (keskpunktide vahekaugus).

2. Aseta esimesse topsi raudkuul ning pane teise topsi põhja veidi voolimissavi.

3. Hoia puitlati vasakut otsa oma vasaku nimetissõrmega laual ning tõsta parema käe nimetissõrmega puitlati parem ots üles.

4. Hoia latti laua suhtes umbes 30 kraadise nurga all ning lase see järsult paremast käest lahti: raudkuul liikus ühest topsist teise! (Kui katse esimesel korral ei õnnestunud, proovi puitlatt suurema nurga all ning järsemalt lahti päästa).

Mis pani raudkuuli ühest topsist teise liikuma?

5. Kas vabalt langevad kehad langevad sama kiiresti?

Kas raskuskiirendus pole mitte sama kõikide kehade jaoks Maal?

Milline oleks puitlati kiirendus võrreldes raudkuuli omaga, kui õhutakistust mitte arvestada?

Milline puitlati punkt liiguks sama kiiresti kui raudkuul?

Mida peab puitlati parem ots tegema, et raudkuul saaks väljuda esimesest topsist?

Selgitus Topsidega puitlati raskuskese asub umbes 2/3 kaugusel paigalseisvast otsast. See punkt langeb sama kiiresti, kui raudkuul. Kuna punkt A (raskuskese) ei ole sama kõrgel laua kohal kui punkt B (parempoolne ots), siis punkt B peab langema kiiremini, kui tavaliselt vabalangemisel. Seega puitlati parempoolne ots langeb tõesti kiiremini, kui raudkuul ning kuna raudkuul langeb sirgjoonelist trejektoori pidi, peatub see lõpuks teises topsis.