Taldrikukarussell

Vahendid:

1. Tavaline taldrik ning 4 kahvlit
2. Kaks korki või toorest kartulit
3. Lahti korgitud pudel ning nõel

Protseduur:

1. Torka nõel vertikaalselt korgi sisse, mis on pudeli peal ning aseta pudel laua keskele.

2. Lõika kaks ülejäänud korki terava noaga pooleks (nii et lõikepinnad jääksid ühtlased) või lõika neli ühesuurust toorest kartulitükki, kui korki ei ole parasjagu käepärast.

3. Torka neli kahvlit poolikute korkide sisse (või kartulitükkidesse) ning aseta need üle taldrikuääre rippuma (vt joonist).

4. Tasakaalusta taldrikust ja kahvlitest koosnev süsteem nõela nürima otsa peale (võib ka teravama otsa peale, kui suudate nüri otsa korgi sisse torgata).

Selgitus Puhu õrnalt ühes suunas kahvlite poole (või lükka kergelt), et taldrik hakkaks pöörlema.

Kas taldrik püsiks nõela peal tasakaalus ka ilma kahvliteta?

Mis funktsiooni täidavad rippuvad kahvlid?

Mida tegid kahvlid süsteemi raskuskeskmele?

Kus asub taldriku raskuskese, kui kahvleid ei ole?

Kus asub kahvlitest ja taldrikust koosneva süsteemi raskuskese?

Kas korgi- või kartulitükkide pooleks tegemine muudaks süsteemi stabiilsemaks? Oleneb sellest üldse midagi?

Kas süsteemi stabiilsemaks tegemiseks tuleb kasutada suuremaid või väiksemaid tükke? Miks?

Selgitus Taldrikut üksi ei saa nõelale tasakaalustada, sest selle raskuskese paikneb toetuspunktist ülevalpool. Asetades kahvlid üle taldrikuääre rippuma, laskus süsteemi raskuskese allapoole. See laskus toetuspunktist piisavalt palju allapoole, et süsteem muutuks stabiilseks. Mida suurem osa kogumassist paikneb allpool toetuspunkti, seda stabiilsem on süsteem. Seega võrreldes korgitükke kartulitükkidega, tuleks kasutada esimesi, sest korgid kaaluvad palju vähem (väiksem mass). Mida suuremaid kartulitükke me kasutame, seda ebastabiilsemaks muutub kogu süsteem, kuna rohkem massi paigutatakse toetuspunktist kõrgemale, milleks on nõelapea.