Heli kõrguse sõltuvus poolenisti täidetud pudeli omadustest.

Vahendid:

1. Kolm samasugust tühja pudelit
2. Puidust pulk

Protseduur:

1. Täida kolm pudelit erinevate koguste veega ja küsi õpilastelt: „Kui pudeleid pulgaga lüüa, siis milline pudel tekitab kõige kõrgema tooni?“

2. Tõsta pudel kahe sõrmega pudelikaelast üles ning löö pulgaga vastu pudelit ja kuula, milline toon tekib.

3. Nüüd küsi õpilastelt: „Kas madalaima veetasemega pudel annab alati kõrgeima tooni?“

4. Puhu nüüd pudeli suule sellega peaaegu horisontaalselt. Kuula nüüd helikõrgust.

Selgitus Kui pudelit puidust pulgaga löödi, hakkasid pudel ja vesi vibreerima ning tekitasid heli. Mida rohkem vett pudelis on, seda madalam on helikõrgus. Kui pudelisuule puhuda, siis hakkas vibreerima vee kohal olev õhk. Mida rohkem on õhku, seda madalam on helikõrgus. Neid asjaolusid arvestades saab öelda, et mida suurem on vibreeriva materjali mass, seda madalam heli tekib. Seetõttu tekivad ka kitarri või klaveri madalamad toonid pikematest ja suurematest keeltest. Kui keelte pikkusi lühendada (asetades sõrme keelele), tekib kõrgem heli. Kasutades pudelis erinevaid vedelikke tekiks pulgaga löömisel helikõrgus ilmselt erinev, kuigi veetasemed jäävad samaks. See on põhjustatud vedelike erinevatest massidest. Pudeli suule puhudes jääb helikõrgus samaks, sest õhku pudelis on ikka sama palju.