Heli ei levi vaakumis. Selles katses demonstreeritakse seda pudelis, kus on vett keedetud.

Vahendid:

1. Keeduklaas
2. Väike kell
3. Kummist kork
4. Rauast juhe
5. Üks põleti ja statiiv
6. Riie

Protseduur:

1. Kinnita väike kell juhtmega ja pane juhtme teine ots kummist korgi sisse. Muuda kella kõrgust, et see asuks keeduklaasi keskpunktis, kui kork sulgeda.

2. Sulge keeduklaas korgiga, raputa keeduklaasi ning lase õpilastel helisemist kuulata (nõrk kõrge toon peaks olema kuuldav).

3. Võta kork keeduklaasilt, vala sinna umbes 20 ml vett, kuumuta seda põleti ja stendi abiga ning lase veel keema minna.

4. Lase veel paar minutit keeda ja siis pane keeduklaasile kork peale ning eemalda keeduklaas leegist (hoia keeduklaasi riidega, et mitte põletust saada).

5. Lase keeduklaasil jahtuda, raputa siis seda ning ürita mingit tooni kuulata.

Selgitus Et inimene häält kuuleks, peavad helilained jõudma tema kõrvadeni, kas see on siis läbi gaasi, vedeliku või tahkise. Lainete levimiseks on vaja mingit keskkonda. Me kuuleme enda ümber hääli, sest õhk on igal pool. Keeduklaasis tekitasime me osalise vaakumi. Vee keetmisega tekkis aur ja see ajas enamuse õhust keeduklaasist välja. Kui keeduklaas jahtus, siis aur kondenseerus veeks ning keeduklaasi ei jäänud peaaegu üldse õhku. Seetõttu ei olnud ka kella helisemist kuulda. Ükski heliallikas, mis on kosmoses, ei tekita heli. See on üks põhjuseid, miks me ei kuule suuri päikeseplahvatusi ja kosmosereiside hääli maapinnalt.