Vahendid:
1. Tikutops
Protseduur:
1. Jaga üks tikutops kahe õpilase peale. Lase neil tikutopsi vertikaalselt laua kohal hoida (umbes 15-20 cm kõrgusel) ja tikutopsist lahti lasta. Küsi õpilastelt: „Kas on võimalik, et kui tikutops lauale kukub, siis ta jääb püsti?“ Anna neile aega, et seda proovida. Eeldatav vastus: „võimatu“.
2. Siis ütle: „Jätke meelde, miski pole võimatu.“ Võta tikutops ning lükka sisemine osa umbes poole pikkuse ulatuses välja, hoia topsi vertikaalselt avatud osa üleval ja lase sellel lauale kukkuda.
3. Kui sa ei õnnestu esimese kahe või kolme katsega, siis vähenda kõrgust. Lase õpilastel proovida suletud ja avatud tikutopsi kümme korda lauale kukutada ning võrrelda tulemusi.
Selgitus Kuna tikutops on tehtud papist, on see mingil määral vetruv. Seega kui ta kukub kõvale pinnale, põrkab ta küljele, kuna on peaaegu võimatu, et ta langeks täpselt tasapinnaliselt oma kõige väiksemale tahule. Enamus kordadest kukub ta kas tikutopsi servale või nurgale ning ta kukub ümber. Kui tops oleks tehtud savist, siis ta ei põrkaks ning jääks püsti seisma. Pooleldi avatud tikutops käitub nagu savitükk. Välimine osa töötab nagu pehmendus kuni sisemine osa liigub selle sisse. Seetõttu ei kuku ka tikutops ümber. Tema masskese, mis asub avatud osa keskel, liigub mõju toimel järjest allapoole. Nii toimivad ka inimesed, kes kõrgelt hüppavad. Nad painutavad kohe pärast maa puudutamist oma põlvi.