Pane paberraha oma sõrmele seisma

Vahendid:

1. Krabisev paberraha või mõni muu sama suurusega paberist riba

Protseduur:

1. Võta krõbisev paberraha ning pane see vertikaalselt lauale seisma. Näita publikule, et seda on väga raske lauale seisma panna.

2. Küsi õpilastelt: „Mida te arvate, kui kaua ma suudan seda raha oma väljasirutatud sõrmel hoida?“ Eeldatav vastus: „2-3 sekundit“.

3. Painuta nüüd raha pikisuunas ja aseta see oma sõrmele. Jälgi rahatähe ülemist otsa ning tasakaalusta seda sõrme kiirelt liigutades (kui rahatähe ülemine ots liigub vasakule, liiguta sõrme vasakule).

4. Lase õpilastel aega mõõta, kui kaua sa suudad rahatähte sõrmel hoida.

Kui kaua sa suudad rahatähte sõrmel hoida?

Kas raha tasakaalus hoidmise aeg on millegagi piiratud?

Mis takistab rahatähel maha kukkumast?

Kas lühemat pabeririba on lihtsam või raskem tasakaalus hoida?

Kas laiemat pabeririba on lihtsam või raskem tasakaalus hoida?

Selgitus Seda tasakaalustamist saab teha tavalise paberiga, kui see on nii palju painutatud, et ta seisaks sõrmel. Mida suurem paberi pind, seda suurem on õhutakistus liikudes vasakule või paremale. Paberit toetab „õhupadi“. Mida kõrgem on pabeririba, seda kõrgemal on paberi masskese ning seetõttu on teda lihtsam tasakaalustada. Mida laiem on pabeririba, seda suurem on paberi pindala ning seetõttu on seda samuti lihtsam tasakaalustada. Kui žongleerimisel žonglöör paneb vertikaalse toru oma pea peale, siis on lihtsam toru tasakaalustada, kui toru on pikem. See on nii, sest toru ülemine ots on vähem liikuv. Seetõttu on lihtne toetuspunkti masskeskme all hoida.