Air Canada lend 143 valmistus 23. juulil 1983 pikaks lennuks Montrealist Edmontoni. Lennuki meeskond palus maapealsetel töötajatel kindlaks teha, kui palju kütust lennukis on. Nad teadsid, et lennu alustamiseks on neil tarvis 22 300 kilogrammi kütust. Kanada oli hiljuti üle läinud meetermõõdustikule, varem mõõdeti kütuse hulka naelades. Maapealne meeskond sai määrata kütuse hulka vaid liitrites, kütuse maht oli 7682 liitrit. Et kindlaks teha, kui palju kütust juba lennukis on ning kui palju tuleb lisada, küsis lennuki meeskond teisenduskoefitsienti. Vastuseks saadi 1,77, mida kasutades arvutati (1,77 kilogrammi vastab ühele liitrile), et pardal on juba 13 597 kilogrammi ja lisada tuleb 4916 liitrit.

Paraku polnud teisenduskoefitsient 1,77 mitte liitrite ja kilogrammide, vaid liitrite ja naelade kohta (1,77 naela vastab ühele liitrile). Tegelikult oli pardal vaid 6169 kilogrammi kütust ja lisada oleks tulnud 20 088 liitrit. Seega oli lennul 143 Montrealist lahkudes pardal vaid 45% vajaminevast kütusest.

Teel Edmontoni lõppes lennukil 7,9 kilomeetri kõrgusel kütus ja ta hakkas langema. Kuigi mootorid ei töötanud, suutis piloot lennuki liuglema saada. Kuna lähim töötav lennuväli oli liueldes sinna jõudmiseks liiga kaugel, suundus lendur vana, mittetöötava lennuvälja poole.

Kahjuks oli maandumisrada muudetud rallirajaks ja üle selle ehitatud terasbarjäär. Õnneks murdus lennukil maandumise hetkel telik nii, et lennuki nina kukkus vastu maandumisrada. Lohisedes peatus lennuk natuke enne barjääri, mille tagant jälgisid toimuvat hämmastunud võidusõitjad ja pealtvaatajad. Kõik pardal olnud pääsesid. Loo moraal: suurused ilma ühikuteta on lihtsalt tähenduseta numbrid.