2001. aastal suunati kosmosejaam Mir maa atmosfääri, milles see pea täielikult tuhastus. Seega muundus jaama orbiidil hoidnud kineetiline energia suures osas siseenergiaks.1986. aastal kosmosesse lähetatud Mir (vene keeles "Maailm" või "Rahu") oli esimene orbitaaljaam ning toona suurim orbiidile tõstetud objekt. Kokkupanduna kaalus see 129700 kg, oli 19 m pikk, 31 m lai, 27,5 m kõrge ning mahutas 350 m3 tööruume. Enam kui kümne aasta ja 86000 orbiidi jooksul sooritasid kosmonaudid jaama pardal bioloogia, inimfüsioloogia, füüsika, astronoomia, meteoroloogia ning kosmosetehnoloogia alaseid eksperimente. Pärast korduvaid eluohtlikke õnnetusi ning süveneva rahapuuduse tõttu otsustati lagunev jaam 1999. aastal lõplikult maha jätta ning atmosfääris ära põletada. Seda enam, et oli käivitunud uus Rahvusvahelise kosmosejaama ISS (International Space Station) projekt. Viimnepäev lükati hõõguvates lootustes korduvalt edasi, ent 2001. aasta 23. märtsil sai orbitaalmanööver teoks. Mir sisenes Fiji saarestiku kohal 100 km kõrgusel atmosfääri. Saarte elanikud said osaliseks suurejoonelisele vaatemängule, kui kosmosejaama põlevad plasmast ümbritsetud jupid üle Vaikse ookeani lõunaosa taevalaotuse kihutasid (pildil).
Selle vaatemängu täpseid füüsikalised põhjused on küllaltki keerulised. See-eest on nende analüüs võimaldanud inseneridel ehitada kuumakindlad kilbid, millega varustatud kapslites tuuakse ohutult Maale orbitaaljaamades töötanud kosmonaudid. 1950ndatel avastasid ameerika teadlased pisut üllatuslikult, et kapslile mõjuva kuumuskoormuse hulk on pöördvõrdeline kapsli aerodünaamilise hõõrdeteguriga. Ehk mida suurem on kapsli õhutakistus, seda vähem kuumust sellesse levib. See tuleneb asjaolust, et suure kiirusega liikuva lameda pinna lähedal moodustub kokkusurutud õhkpadi, mis on väga halb soojusjuht.
Kuumakilpidele mõjuva temperatuuri arvutamiseks on järgmine rusikareegel: atmosfääri sisenevale kehale mõjuv temperatuur on ligikaudu tuhandekordselt võrdne selle km/s ühikutes antud kiirusega. Mir sisenes atmosfääri kiirusega 7,84 km/s ning kuumenes seega vähemalt temperatuurini 7840 K. Sellisel temperatuuril keeb ja aurustub ka üldiselt kuumakindla materjalina tuntud volfram.