Papist põhi

Vahendid:

1. Klaasist või plastikust toru (mõlemast otsast avatud)
2. Klaasist anum (400-500 ml)
3. Jäik paberist või plastikust kaart, kleeblint, niit, väike anum

Protseduur:

1. Kinnita teibiga niidi üks ots kaardi keskele, lase niidi teisel otsal rippuda läbi toru ja hoia kaarti vastu toru alumist otsa (vaata joonist A).

2. Lase toru vertikaalselt allapoole veega täidetud klaasanumasse ise kaarti vastu toru põhja hoides kuni toru on umbes poole pikkuse ulatuses vees.

3. Nüüd võid kaardist lahti lasta (see jääb paigale) ning vala ettevaatlikult ja aegamööda torusse veidi vett (vaata joonist B).

4. Vala torusse vett kuni kaart toru otsast alla kukub.

Millises punktis kukub kaart toru otsast alla?
Mis hoidis kaarti toru otsas isegi pärast niidist lahti laskmist?
Miks kaart ei kukkunud ka siis, kui torusse veidi vett valati?
Kas kaart kukuks alla, kui valada torusse vee asemel alkoholi või õli? Kuidas oleks, kui valada süsiniktetrakloriidi?
Mida peab tegema toruga, et saaks valada sama kogus süsinikuühendit kui vett, nii et kaart jääks toru otsa?
Kas on võimalik valada torusse süsinikuühendit sama palju kui vett, et kaart jääks toru otsa?
Milliseid vedelikke saab torusse valada rohkem kui vett, et kaart jääks toru otsa?

Selgitus Vee surve mõjub igas suunas samasuguse jõuga. Kaart kukub toru otsast alla ainult siis, kui veetase torus on kõrgem kui veetase ümbritsevas anumas. Kergemad vedelikud (väiksema tihedusega) võivad saavutada kõrgemaid vedelikusamba kõrguseid kui veetase, kuna sama massi saavutamiseks on vaja rohkem vedelikku. Raskemad vedelikud kukutavad kaardi kiiremini. Seetõttu on võimatu täita toru veetasemest kõrgemal vedeliku tihedusega suurem kui 1.