Pudel ja neli auku, igaüks erineval kõrgusel. Vesi sisse. Millisest august pritsib vett kõige kaugemale?

Vahendid:

1. Suur tinast purk või piimapakk
2. Keskmise suurusega nael, ämber või kraanikauss

Protseduur:

1. Löö purgi küljele vertikaalselt 4 auku üksteisest umbes 3 cm kaugusele. Alumine auk võiks samuti olla umbes 3 cm kaugusel purgi põhjast (tee augud sama suured ja sama kujuga).

2. Hoia purki ämbri või kraanikausi kohal, lase ühel õpilasel katta augud sõrmedega ning täida purk veega.

3. Nüüd küsi õpilastelt: „Millisest august pritsib vett kõige kaugemale, kui õpilane eemaldab oma sõrmed?“ ning lase õpilasel näpud purgist eemaldada. Võrdle eeldust ja tulemust.

Selgitus Õige joonis on joonis A, mis näitab, et kõige ülemisest august pritsib vett kõige lühema vahemaa võrra ning alumisest august pritsib vett kaugemale. See näitab, et veetaseme kõrgus mõjutab pritsimise kaugust. Mida viskoossem vedelik, seda väiksem on pritsimise kaugus. See tähendab, et õli ei pritsiks nii kaugele, kui vesi. Väiksemad augud tekitavad suurema pritsimise kauguse kui suuremad augud, kui teised tegurid jätta samaks. Kas vedelik purgist välja pritsib, sõltub purgis oleva vedeliku rõhust. See on põhjustatud ainult vedelikutaseme kõrgusest august ülevalpool. See on omakorda põhjustatud vedeliku raskusest või raskusjõust. Kui suletud purgile teha augud kohas, kus gravitatsioon ei mõju (näiteks kosmosekapslis), siis vedelikku purgist välja ei tuleks.