Vahendid:

1. Kaks samasugust kannu (kitsa kaelaga)
2. Kraanikauss või ämbrid

Protseduur:

1. Täida mõlemad kannud 3/4 ulatuses veega. Aseta nad kõrvuti ning näita õpilastele, et anumates on sama palju vett.

2. Lase kahel õpilasel klassi ette tulla, et valada võimalikult kiiresti kannudest vett kraanikaussi (ühele õpilasele tuleb jagada juhtnöörid, et vesi tuleb kannus enne väljalaskmist pöörlema panna. Hoia oma peopesa kannu suul kannu tagurpidi hoides, tee kätega pöörlemisliigutusi, et vesi moodustaks pöörise ja lase siis vesi voolama).

3. Reeglid on sellised, et valajad tohivad kannuga teha ükskõik mida (välja arvatud kannu lõhkuda) enne valamist ja valamise ajal.

4. Lase kahel teisel õpilasel võtta aega, mis kulub anuma tühjenemiseks.

Selgitus Kui liigutada kannu päripäeva või vastupäeva enne vee väljavalamist, tekib pööris, mis oma kuju poolest on nagu lehter. Sellel hetkel on pöörise keskpunktis palju väiksem rõhk kui mujal, mistõttu on õhul lihtsam kannu pääseda. Seetõttu väljub vesi kannust kiiremini. Kui vee väljumisel anumat edasi pöörata, väljub vesi ühtlaselt, kuna pööris säilib. Pöörised tekivad looduses kiiresti voolavates jõgedes, kus vesi peab minema mööda kaarjat teed või ümber suure kivi. Veekogudes, kuhu suundub kosk, tekivad samuti pöörised, mis on põhjustatud tugevate veevoolude poolt. Kuna pöörise keskel on rõhk väiksem kui selle ümbruses, siis kose lähedal ujumine on üsna ohtlik. Parim tegu, mida teha, kui sattuda pöörisesse, on vooluga kaasa minna (ehk siis allapoole) ning tulla veepinnale tagasi kusagil mujal.