Mitu võnget sa suudad saada?

Vahendid:

1. 15 seibi (kui õpilasi on 30)
2. Õhuke nöör, käärid
3. Puidust meetrine joonlaud, 12 väikest konksu (asetada joonlauale)

Protseduur:

1. Aseta väikesed konksud joonlaual järgnevatele kaugustele: 39, 40, 42, 44, 47, 50, 54, 60, 66, 74, 94. Võid lisada veel mõned konksud pool cm või 1 cm eelnevalt märgitud vahemaade vahele. Kinnita joonlaud tahvlile.

2. Võta iga seibi jaoks nöör ning seo need seibi ja konksu külge. Nööride pikkused on 60, 55, 50, 45, 40, 35, 30, 25, 20, 15, 10 cm. Viimase konksu jaoks tee 2 cm pikkune nöör ning tee väike sõlm.

3. Anna igale õpilaste paarile üks pendel. Lase ühel õpilasel hoida pendlit paigal ning teisel õpilasel lugeda täisvõngete arvu ühes minutis. Lase neil seda kaks või kolm korda teha ning võtta saadud väärtusest keskmine.

4. Kui neil on vastus käes, lase neil tulla tahvli juurde ning riputada pendel õige konksu otsa.

Milline pendel tegi kõige rohkem võnkeid?

Mis määrab pendli võngete arvu ühes minutis?

Kas teistsugune/raskem pendel mõjutaks võnkumise sagedust?

Kas paksem või õhem nöör muudaks midagi?

Millised teised muutujad võivad võngete arvu mõjutada?

Millist pendlit võib kasutada kui ajamõõtjat?

Selgitus See katse on väga kasulik, sest ta näitab, et võnkumiste arv minutis (sagedus) sõltub ainult pendli pikkusest. See ei sõltu pendli massist. Muutujad nagu õhutakistus, kinnituskoha hõõrdumine, kinnituskoha liikumine (oleneb, kas õpilane suudab kätt paigal hoida) omavad pendli aeglustumisel mingit mõju ning seega võib muutuda ka täisvõngete arv. Kui mõõta võngete arvu minutis võrreldes nööri pikkusega, saame me sarnase paraboolse kujutise, nagu moodustavad tahvlil olevad pendlid.