Rahatähest sild

Vahendid:

1. Paberraha
2. Kolm joogiklaasi (üks tühi, teised võivad olla täis)

Protseduur:

1. Aseta kaks joogiklaasi (võivad olla täis või tühjad) nii kaugele, et paberraha ulatuks mõlema klaasi servale umbes 2 cm ulatuses.

2. Näita õpilastele kolmandat klaasi ning paberraha. Küsi: „Kas on võimalik toestada kolmandat klaasi kahe klaasi kohal nende keskel?“ Eeldatav vastus: „See on võimatu“.

3. Ütle: „Miski pole võimatu“. Murra paberraha pikuti pooleks, siis murra see uuesti pikuti pooleks ning veel kord pikuti pooleks. Ava paberraha ning murra seda nüüd nii, et rahast saaks sik-sak kujuga moodustis. Vaata, et murdmiskohad oleks tugevalt kortsunud (kasuta vajutamiseks sõrmeküünt).

4. Venita raha natuke välja, pane see kahe klaasi kohale sillaks ning aseta kolmas klaas ettevaatlikult rahatähe keskele. Klaas jääb sellele püsima.

Mis tegi rahatähe nii palju tugevamaks?

Kus me võime sellist olukorda looduses näha?

Kas sa oskad öelda, kus võib igapäevaelus leida selliseid sik-sak kujuga objekte, mis tugevdavad materjale?

Kas rohkemad ja väiksemad murdumised teevad rahatähe tugevamaks kui vähemad ja suuremad murdumised?

Selgitus Rahatäht muutus tugevamaks, kui teda pikkupidi kokku murti. Maksimaalse tugevuse saamiseks on rahatähe jaoks kindel murdmiste arv. Mida suuremad on kokkumurdmised, seda vähem saame kokkumurdmisi teha, sest rahatähe pikkus on piiratud. Mida rohkem kokkumurdmisi teha, seda väiksemad peavad nad olema ning nad on seetõttu nõrgemad. Looduses on sarnane nähtus selleris ning teiste taimede kudedes. Meie igapäevaelus esineb selline nähtus sildade, plastmassist katuste ja papist kastide korral (papp koosneb kahest tugeva paberiga kihist, mille keskel on üks kokkumurtud paberikiht).