Külgetõmbav joonlaud

Laetud joonlaud tõmbab laenguta pabertoru enda poole.

Vahendid:

  1. Plastmassist joonlaud
  2. Lühike riba õhukest paberit

Protseduur:

1. Valmista paberiribast väike rull (umbes 2 cm diameetriga) nii, et see saaks siledal pinnal liikuda.

2. Hõõru joonlauda tugevalt taskurätikuga.

Kui klaaspulka hõõruda kummiga, siis pulk ja kummi on laetud...

3. Lähenda joonlaud aeglaselt paberile, kuni see liikuma hakkab. Nüüd liiguta joonlauda paberirullist eemale (hoia ühtlast tempot, et paberirull joonlauaga koos liiguks).

Mis põhjustas tõmbejõu joonlaua ja rulli vahel?
Kust pärines esialgne jõud?

Selgitus Joonlaua hõõrumiseks kasutasime lihasenergiat ehk mehhaanilist energiat, mis muundus staatiliseks elektriks. Joonlaud sai elektrone juurde ja seda neutraalsele paberirullile lähendades hakkas paber joonlaua poole tõmbuma. Peaaegu kõike saab hõõrdumise abil laadida, ent mõned materjalid on selleks paremad kui teised.

Paberirull tõmbub joonlaua külge, sest paberis indutseeritakse vastupidise märgiga laeng. Igasugune külgetõmme, mille tulemuseks on keha liikumine, näitab, et tegemist on jõuga – seega avaldab staatiline elekter jõudu. Seda saab kergesti näha, kui liigutame joonlaua abil paberirulli laua ühest otsast teise.

Staatilise elektri nähtusi oma külgetõmbavate ja eemaletõukavate omadustega aetakse tihti segi magnetiliste nähtustega, need on tegelikult aga kaks täiesti erinevat nähtust. Staatiline elektriväli tekib, kui keha on laetud (talle on elektrone juurde antud või eemaldatud). Magnetilised omadused tekivad aga materjali väikeste osakeste (dipoolide) suvaliselt jaotatud magnetväljade ühes suunas korrastumisel.