Piprakujutis

Pipar jääb klaasi külge vaid seal, kus klaas on laetud. Just nagu laserprinter.

Vahendid:

  1. Plastmassist petri tass ja kaas (igale õpilaste paarile üks)
  2. Käärid
  3. Paberileht
  4. Tükike villast riiet (igale õpilaste paarile üks)
  5. Pipratops

Protseduur:

Piprakujutis

1. Jaga petri tassid ja villast riidetükkid õpilaste vahel laiali.

2. Lase õpilastel petri tassile veidi pipart raputada, tassile kaas peale asetada ning raputamise abil pipar ühtlaselt tassi põhjale jaotada.

3. Nüüd tuleb õpilastel võtta petri tassi suurune paberitükk ning lõigata sellest välja mingi kujutis (täht või midagi muud).

4. Õpilased peavad nüüd paberitükki petri tassi kaanel hoides kaane nähtavat osa villase riidega tugevalt hõõruma.

5. Lase õpilastel nüüd paberitükk eemaldada ning tass hetkeks tagurpidi pöörata. Küsi: ,,Mis jäi tassi kaane külge kinni?“

Miks kleepusid pipraterad ainult kaane hõõrutud osa külge?
Milline laeng oli piprateradel?
Mis hoidis pipraterasid tassi kaane või joonlaua küljes?
Miks jäid pipraterad plastmassist kaane külge pidama?
Kuidas rakendadakse seda nähtust tööstuses?

Selgitus Paberisse tehtud väljalõige võimaldas meil hõõruda plastmassist kaant vaid teatud piirkonnas. Vaid need piirkonnad laadusid ning seega tõmbusid laadumata pipraterad laetud ala külge. Pipraterad jäid kaane külge püsima, sest need on elektriliselt isoleerivad ning omavad ebakorrapärast kuju. Seega on negatiivsetel laengutel keeruline piprateradele üle kanduda.

Plastmassi hõõrumisel villase riidetükiga tekitame negatiivse laengu, mis indutseerib pipraterade ülemisel küljel positiivse laengu (vt allolev joonis). Selle nähtuse tööstuslikeks rakendusteks on koopiate tegemine, tolmu eemaldamine heitgaasist, tööstuslik värvimine (värviosakesed on negatiivselt laetud, sihtmärk aga tugeva positiivse laenguga).