Leideni purk

Leideni purgi tegemiseks on mitmeid samasisulisi võimalusi. Üks neist on purk, mille sisemisele ja välimisele küljele kleebitakse fooliumpaber.

Vahendid:

1. Ora (10 cm nael)
2. Kolmeliitrine (suure avausega) purk & kaas
3. Kirjaklambrid
4. Foolium (Al)
5. Elektrofoormasin
6. Kummikork, auguga

Protseduur:

1. Tee purgi kaane sisse tihendi jaoks sobiva suurusega ava

2. Kata purgi sisemus alumiiniumfooliumiga nii, et selle servad ulatuksid purgi põhjast umbes kolmandikuni purgi kõrgusest

3. Tee sama ka purgi välimise küljega (vt Joonis)

4. Sisesta ora üheavalisse tihendisse ja kinnita selle otsa külge kirjaklambritest moodustatud ahel – ahela teine ots peaks ulatuma purgi põhjani

5. Sisesta nüüd tihend purgi kaanest läbi, sulgedes nii purgi

6. Lae purk negatiivselt, hõõrudes plastpulka villase riidetükiga ning puudutades sellega ora (või elektrofooriga). Korda seda sammu umbes 10 korda

Milleks peab kondensaatoris kahe juhtiva plaadi vahel olema dielektriku kiht?
Milleks on selles katses vaja kirjaklambreid?
Kas laengut koguv purk töötaks ka ilma kirjaklambriteta?
Miks võib see katse olla ohtlik, kui kasutame liiga väikest tihendit?

Selgitus Kaks alumiiniumfooliumi lehte, mida eraldab klaas, käituvad kondensaatorina. Hõõrudes plastpulka villast riidetükiga, saame väikseid laenguid, mida selle Leideni purgi abil saab koguda. Kirjaklambrite eesmärk on ühendada sisemine alumiiniumfooliumi leht oraga. Katse oleks veelgi parem, kui purgi kaas oleks valmistatud isoleerivast materjalist (materjalist, mis ei juhi elektrit) – näiteks plastmassist, kummist, jms. Metallist kaane puhul peame kasutama võrdlemisi suurt kummitihendit, et takistada laengute hüppamist oralt kaanele. Elektrofoori abil saab purgi ladida 5 või 6 sädeme abil – pulga ja villase riidetüki abil tuleb ora puudutada aga 8-10 korda. Kui purk on täielikult laetud, saab välise fooliumlehe maandada, kui ühendame selle juhtme abil oraga – tekib suur säde.