Valgete ööde aegu, kui Päike käib taevas kõrgelt ja laskub silmapiirist allapoole vaid mõneks tunniks, pole tähtkujusid näha. Augustis, kui ööd on jälle pimedad ja tähtede vaatamiseks parim aeg, ilmub õhtuti kõrgele lõunataevasse esimesena Lüüra tähtkuju eredaim täht Vega, seesama, mille kauguse Struve Tartu tähetornis esimesena ära mõõtis.

Peagi tuleb Vegast idapool nähtavale järgmine täht, Deneb Luige (Cygnus) tähtkujus, ja siis palju madalamal Altair Kotkas. Need kolm tähte moodustavad sügiskolmnurga, ühe tähistaeva hästituntud orientiiri, mille järgi saab taevakaarti paika panna ja raskemini leitavad tähtkujud üles otsida. Luigega seostub palju müüte. Zeusi külaskäik oma armastatud Leda, Sparta kuninganna juurde on neist tuntuim, aga luikedel on eriline koht ka teiste rahvaste lugudes. Põhjarahvaste usundis viib luik surnud teisele poole, üle Toonela jõe. Usutakse, et kui Luik varasügisel taevasse ilmub, nokk lõuna poole, hakkavad linnud parve kogunema ja rändeks valmistuma. Luiged ise lähevad viimastena, mõned jäävadki minemata. Eesti rahvapärimuses on Luige kohal Suur Rist.

Kõige eredam täht (α) Luiges on Deneb (Luige saba). Deneb on tähtede hulgas tõeline hiiglane, kuulub siniste ülihiidude klassi (ptk Päike ja teised tähed). Palja silmaga nähtavatest tähtedest on ta üks suuremaid. Läbimõõt 200 korda, mass 20 korda suurem kui Päikesel, pinnatemperatuur 8500 K, Päikese temperatuurist 2700 K kõrgem. Denebi kaugust ja seekaudu ka tegelikku heledust on raske määrata, ta võib olla isegi 3200 valgusaasta kaugusel ja 196 000 korda heledam kui Päike.