Pole mingit põhjust arvata, et planeedisüsteemi teke on toimud ainult Päikese juures. Teiste tähtede juures asuvate planeetide (eksoplaneetide) otsimine ja uurimine on astronoomidele olnud keeruline ülesanne, sest tähed on kaugel ja planeedid enamasti väikesed. Maasarnased planeedid, mis meile eriliselt huvi pakuvad, on eriti väikesed. Otsene vaatlemine on Jupiterist suuremate ja tähest kaugel asuvate planeetide korral võimalik, aga selle kõrval kasutatakse mitmeid kaudsed meetodeid. Millised planeedid välja näevad, on enamasti kunstnike töömaa.

Esimesed eksoplaneedid avastati 1992. aastal, esimesed planeedid päikesesarnase tähe juures 1995. aastal. Leitud planeetide arv on kindlasti üle tuhande. 2014. aasta aprilli algul oli erinevates andmebaasides 1400 kuni 1800 planeeti ja üle 3500 planeedikandidaadi. Muidugi köidavad meid eelkõige maasarnased planeedid ja nende tingimused. On leitud planeete, mis tiirlevad oma tähe nn elatavas alas, st kaugusel, kus võib leiduda vedelat vett. 17. märtsi 2014 seisuga on teatatud ühest planeedist, mis lisaks on ka õiges mõõdus, et kandideerida Maa kaksiku nimele. Kahjuks ei ole esialgu teada Kepler-186f nime kandva kandidaadi mass. Kuigi eksoplaneetide kohta on kogunemas rohkelt andmeid, ei ole praegu siiski võimalik öelda, millistel neist saaks areneda või on arenenud elu. Kosmobioloogidel ja kosmokeemikutel peaks siin olema oma kaalukas sõna öelda. Uurimismeetodid arenevad väga kiiresti, juba on kandidaatide hulgas ka eksoplaneetide kaaslased, nn eksokuud. Elu, eelkõige mõistusliku elu otsimisega kosmosest tegeleb SETI (Search for Extraterrestrial Intelligence), mida Ameerika Ühendriikides mõnda aega ka riiklikult finantseeriti. Esialgu midagi leitud ei ole.