Kukkuvad seibid

Vahendid:

  1. Kuus või seitse metallist seibi
  2. Tugev peenike niit
  3. Vana kinofilmi lindihoidja

Protseduur:

1. Seo kuus või seitse seibi 30 cm vahedega niidi külge ja kinnita niidi ots filmikanistriga nii, et esimene seib asuks lindihoidjast 30 cm kõrgusel.

2. Seisa toolile ja hoia niiti põrandal asuva lindihoidja kohal pingul. Küsi õpilastelt: „Millist tüüpi heli seibid tekitavad, kui lasen neil kas võrdsete vahedega või üha lühemate vahedega lindihoidjale kukkuda?“ Lase seibidel kukkuda (joonis A).

3. Seo teise niidi külge seitse seibi järgnevate vahedega: lindihodjast esimese seibini 5 cm, järgmised 6 seibi üksteisest 15, 25, 35, 45, 55 ja 65 cm vahedega.

4. Korda punkti number 2 (joonis B).

Millist tüüpi heli tekitasid seibid esimeses katses võrreldes heliga teises katsega?
Millisel seitsmest seibist oli vastu kanistrit jõudes kõige suurem kiirus?
Mis tüüpi liikumine on seibide vabalangemine?
Mis annab kukkuvale objektile oma kiirenduse?

Selgitus Kukkuvaid seibe mõjutab gravitatsioonijõud, mis annab igale seibile allapoole suunatud kiirenduse. Newtoni teine seadus väidab, et (F – jõud, m – mass, a – kiirendus). Kuna seibide jõud ning massid on võrdsed, on ka nende kiirendus sama. Mida kõrgemal mingi seib asub seda suurem on selle kiirus lindihoidjat tabades. Seibidevaheline kaugus katse B jaoks leiti valemist (kus s – vahemaa, a – kiirendus ja – aeg).