Inimgüroskoop

Vahendid:

  1. Vana jalgratta ratas
  2. Puidust laud (umbes 50 x 50 cm)
  3. Harjavars
  4. Peotäis terasest kuullaagreid

Protseduur:

1. Lõika harjavarrest paar juppi ning kinnita need jalgratta ratta mõlemale küljele käepidemeteks (puuri puidu ühte otsa augud ning kruvi need ratta võllile).

2. Aseta puidust laud tasapinnal seisvate kuullaagrite peale ning lase ühel õpilasel laual seista.

3. Lase laual seisval õpilasel ratas käepidemetest vertikaalselt kinni hoida. Pane ratas eest allapoole suunas pöörlema.

4. Lase laual seisval õpilasel ratast vasakule pöörata, muutes selle pöörlemistasandi vertikaalsest horisontaalseks. Mis juhtub õpilasega?

5. Nüüd lase õpilasel ratas tagasi vertikaalsesse asendisse pöörata ning seejärel teisele poole horisontaalseks kallutada. Mis nüüd juhtub?

Millises suunas hakkas inimene liikuma, kui ta pööras ratta vasakule (pealtvaates), kas päripäeva või vastupäeva?
Kui ratas on pööratud vasakule, millises suunas liigub ratas, kas päripäeva või vastupäeva (pealtvaates)?
Kui viia ratas tagasi vertikaalsesse asendisse, mis juhtus ratast hoidnud inimesega?
Millises suunas pöörlesid ratas ja inimene, kui ratas oli pööratud paremale?

Selgitus Kallutades pöörlevat ratast vasakule, pöörleb ratas päripäeva ning õpilane laual vastupäeva (pöördemomendi jäävus). Mida kiiremini ratas pöörleb ja mida suurem on ratta mass, seda suurem on pöördemoment ning seda raskem on pöörlemistasandi muutmine (hoorattad laevas). Õpilase vasakule pöörlemist hetkel, mil ratas suunatakse vasakule, nimetatakse pretsessiooniks. Pretsessioon esineb näiteks mootorrattaga sõites: et pöörata vasakule, kallutab juht mootorratast vasakule ning peaaegu ei pea rooli keeramagi. Parempööre sooritatakse ratta paremale kallutamisega.