Söetaldrik

Vahendid:

  1. Umbes 100 ml kristallilist suhkrut
  2. Kaks 100 ml keeduklaasi
  3. Kaks klaasist segamispulka
  4. Kontsentreeritud väävelhapet (H2SO4)

Protseduur:

1. Täida mõlemad keeduklaasid poolenisti suhkruga.

2. Lisa esimesse keeduklaasi umbes 40 ml vett ning teise keeduklaasi sama kogus kontsentreeritud väävelhapet; lahusta ained ja lase lahustel seista.

3. Märka keeduklaaside vahelisi erinevusi. Kummas keeduklaasis on suhkru omadused säilinud? Reaktsioone peaks läbi viima tõmbekapis, akna lähedal või õues.

Milline erinevus on esimeses ja teises keeduklaasis toimunud protsessidel?
Kuidas me saame näha või tunda füüsikalisi ja keemilisi muutusi?
Kummast keeduklaasist on võimalik suhkur uuesti kätte saada?
Mis toimus keeduklaasis number 2?
Millised keemilised omadused on kontsentreeritud väävelhappel?
Mis aine tekkis keeduklaasis number kaks?

Selgitus Esimeses keeduklaasis segati kokku suhkur ja vesi ning selles toimus füüsikaline muutus. See tähendab, et lahuses olevad komponendid säilitasid oma omadused.  Võime vee ja suhkru antud lahusest eraldada (vee saame aurustada, suhkru lahusest välja kristallida) ning saame ikka samade omadustega ained. Teises keeduklaasis toimus aga keemiline muutus, mille tulemusena tekkis uus ühend, mille keemilised omadused on lähteainetega võrreldes täiesti erinevad. Tekkis must söemass, mis paisus, sest eraldus gaas (SO2) ning tekkis ka veeaur. Seda põhjustas kontsentreeritud väävelhappe võime käituda oksüdeerijana.