Naljakad värvid

Vahendid:

  1. 6 katseklaasi koos katseklaasistatiiviga
  2. Lahjendatud vesinikkloriidhappe (HCl) lahus
  3. Lahjendatud naatriumhüdroksiidi (NaOH) lahus
  4. Fenoolftaleiin ja joogikõrs
  5. Plastmassist tops

Protseduur:

1. Segaduse vältimiseks nummerda katseklaasid.

2. Kleebi katseklaasihoidja taustaks valge paberileht, et värvimuutust oleks lihtsam märgata.

3. Lisa katseklaasidesse 2 ja 4 3 tilka fenoolftaleiini; 6. katseklaasi lisa 1 tilk NaOH lahust. Alust lisa ka katseklaasidesse 1-4. 5. katseklaasi lisa 3 tika HCl lahust.

4. Täida tops kraaniveega ning täida katseklaasid 1-4 poolenisti veega (2 ja 4 muutuvad roosakaks).

5. Ütle: „Miskit on valesti!“. Vala katseklaasid 1-4 tagasi topsi ja täida selles oleva lahusega uuesti katseklaasid 1-5. (Kõik peale 5nda katseklaasi on roosakad).

6. Ütle: „Mis siis nüüd?“. Vala kõigi 5 katseklaasi sisu tagasi topsi ja täida kõik kuus katseklaasi uuesti. Kuues katseklaas muutub roosakaks. Puhu läbi joogikõrre kuuendasse katseklaasi hingeõhku.

Mis tekitas roosaka värvuse katseklaasides number 2 ja 4?
Miks katseklaasis number 5 värvus kadus?
Mis komponent meie hingeõhust neutraliseerib aluselist lahust?
Millega saaks veel katseklaasist number 6 kaotada roosaka värvuse?

Selgitus Fenoolftaleiin on aluselise keskkonna indikaator. See muutub lahjendatud naatriumhüdroksiidis või mõnes teises aluselises keskkonnas (mille pH väärtus on üle 7) roosakaspunaseks. Katseklaas 5 sisaldab vesinikkloriidhapet, mis neutraliseerib alust. pH langeb alla 7 ning lahuse värvus kaob. Inimese väljahingatav õhk sisaldab rohkem süsihappegaasi kui atmosfääriõhk. See gaas on vees õrnalt happeline ning neutraliseerib nõrga aluse. Teised ained, millega aluseid neutraliseerida saab, on äädikas, sidrunimahl jne.