Keemilised lipud

Vahendid:

  1. Näpitsad/tiiglitangid, filterpaber
  2. Katseklaas ja katseklaasihoidja
  3. Valge fosfor ja süsinikdisulfiid (CS2)

Protseduur:

1. Lõika pisikene jupp valget fosforit. (Ära puutu seda paljaste kätega!)

2. Lisa katseklaasi umbes 5 ml süsinikdisulfiidi ning aseta sellesse fosforitükk.

3. Lahusta kogu fosfor ning vala paar tilka lahust filterpaberile. Filterpaberit hoia tangide vahel.

4. Lehvita filterpaberit aeglaselt, imiteerides lipu lehvimist. Lase õpilastel jälgida, kuidas keemiline lipp leekidesse mattub.

Miks peab valget fosforit hoidma vesikeskkonnas?
Miks ei tohi valget fosforit puudutada paljaste kätega?
Mis hetkel tekkis leek?
Millise ühendina kanti fosfor filterpaberile?
Millega fosfor reageeris?
Kas see reaktsioon oli endotermiline või eksotermiline?

Selgitus Valget fosforit hoitakse vesikeskkonnas, sest vastasel juhul reageeriks see õhu koostisosaks oleva hapnikuga. Valge fosfor lahustub süsinikdisulfiidis - tekib atomaarne fosfor, mis on väga reaktsioonivõimeline. Kui lahusti on aurustunud, jääb filterpaberile fosfor, mis reageerib energiliselt õhus oleva hapnikuga. Toimub reaktsioon 4P + 5O2 = 2P2O5, mis on eksotermiline ning eralduv soojus süütab filterpaberi. Selle rektsiooni põhjal on selge, miks on ohtlik lahust naha või mõne muu materjali peale ajada. Õnnetuse korral tuleks lahusega kokkupuutunud koht koheselt voolava vee all pesta.