Haukuv koer

Vahendid:

  1. 3 või 4 erineva suurusega mõõtesilindrit
  2. Katseklaas ja katseklaasihoidja, pintsetid, pipett
  3. Filterpaber või paberkäterätik
  4. Valge fosfor (P) ja süsinikdisulfiid (CS2)

Protseduur:

1. Hoia valget fosforit pintsettide vahel ning lõika sellest pisike tükk. Lisa katseklaasi umbes 10 ml CS2 ning lahusta valge fosfor.

2. Hoia katseklaasi katseklaasihoidja vahel ning ära puutu või pilla lahust maha!

3. Aseta iga silindri peale filterpaber ning seejärel lisa igale paberile ettevaatlikult pipetiga 5 tilka fosfori lahust.

4. Jälgi silindrites toimuvat. Katse tuleks läbi viia tõmbekapi all või välitingimustes!

Millisest silindrist kostus „madalaimat haukumist“? Millisest kõrgeimat?
Mis põhjustas väikese plahvatuse?
Mis peab silindris olema, et tekiks plahvatus?
Kas CS2 on kergem või raskem gaas võrreldes õhuga?
Mis algatas esimene „haukumise“?
Mida peaks tegema katse kordamiseks?

Selgitus Valge fosfor lahustub süsinikdisulfiidis. Valge fosfor (P4) on väga ebastabiilne ühend ning seetõttu ka väga reaktsioonivõimeline. Lisades filterpaberile mõned tilgad lahust, lahusti aurustub ning filterpaberile jääb alles fosfor, mis reageerib energiliselt õhus oleva hapnikuga. Tegemist on eksotermilise reaktsiooniga, mille tulemusel filterpaber süttib. Selline iseeneslik süttimine tekitab silindrites „haukumist“. Mida pikem on silinder, seda madalam „haugatus“ kostub ning mida lühem silinder, seda heledamalt „koer haugub“.