Vees põlev metallitükk

Vahendid:

  1. Metalliline naatrium
  2. Petri tass ja fenoolftaleiin
  3. Projektor

Protseduur:

1. Täida Petri tass umbes pooleni veega ning aseta see projektorile. Lisa mõned tilgad fenoolftaleiini ja sega.

2. Võta naatrium õli seest välja ning lõika sellest pisike jupp, ülejäänud naatrium pane õli sisse tagasi.

3. Võta naatriumitükike pintsettide vahele ning aseta see Petri tassil olevasse vette. Jälgi toimuvat!

Mis juhtus naatriumi tükiga vees?
Kas märkasid, et Petri tassis olev vedelik muutis värvust? Milliseks see muutus?
Millises keskkonnas värvub fenoolftaleiin vaarikapunaseks?
Milline võiks olla lahuse pH pärast naatriumitüki lisamist?
Mis ained tekivad vee ja naatriumi omavahelisel reaktsioonil?
Miks tekkis leek? (Alati ei pruugi leeki tekkida.)
Miks naatriumi tükk liikus mööda vee pinda niivõrd kiiresti?
Miks on ohtlik kasutada väga suurt naatriumi tükki?

Selgitus Metalliline naatrium on väga reaktsioonivõimeline, mistõttu tuleb teda hoiustada vedelas parafiinis või õlis. Õhu käes reageerib metalliline naatrium koheselt veeauruga. Naatriumitüki vette asetamisel toimub järgnev reaktsioon: 2Na+2H2O= 2NaOH+H2. See reaktsioon on eksotermiline ning kuna vesinik on süttiv gaas, võib tekkida reaktsiooni käigus ka leek. Reaktsiooni tulemusena tekib naatriumhüdroksiid, mistõttu tõuseb lahuse pH üle seitsme. Fenoolftaleiini tõttu värvub sel juhul lahus vaarikapunaseks. Kuna vee ja naatriumi kokkupuutepinnalt eraldub vesinik, liigub naatriumitükk ka veepinda mööda edasi. Liikumine on väga kiire ning suhteliselt kaootiline. Liiga suur naatriumitükk võib veega kokkupuutel tekitada liiga palju vesinikku ning seetõttu on suure tüki naatriumiga sooritatud katse ohtlik.