Küpsise puudutamine

Vahendid:

  1. Kontsentreeritud ammoniaagilahus
  2. Joodi kristallid
  3. Keeduklaas ja klaaspulk
  4. Õhupall, 1 meetri pikkune pulk/toru, filterpaber ja nööpnõel

Protseduur:

1. Lahusta keeduklaasi lisatud kontsentreeritud ammoniaagi lahuses mõned joodikristallid. Veendu, et kõik kristallid oleksid lahustunud!

2. Lase lahusel õhu käes seista seni, kuni keeduklaasi põhja tekib veidike pruuni sadet.

3. Kanna klaaspulga abil veidi pruuni sadet filterpaberile ning jäta see kuivama. Kuivamine võib võtta umbes tund aega.

4. Purusta filterpaberile tekkinud kristallid pulga abil. Õpilased peaksid seisma katsepaigast vähemalt 1 meetri kaugusel ning korraga ei tohiks väga palju kristalle lõhkuda.

5. Paralleelse katsena võib sooritada õhupalli purustamise nööpnõela abil.

Mis ühend tekkis joodi lahustumisel ammoniaagis?
Miks tekkinud ühend on niivõrd plahvatusohtlik?
Millised kemikaalid või kemikaalide segud on plahvatusohtlikud?
Miks me kuuleme plahvatuse käigus kõva pauku?
Kas plahvatusega kaasneb alati ka leek?
Kas plahvatuse tekkimiseks on alati vajalik hapnik?
Millega saaks võrrelda lämmastiktrijodiidi purustamise käigus tekkinud heli?
Kuidas võrdleksid antud katset õhupalli purustamisega?

Selgitus Lämmastiktrijodiidi lahus on ohutu, kuid kui ammoniaak aurustub, moodustuvad kuivad lämmastiktrijodiidi kristallid, mis on väga ebastabiilsed. Seetõttu plahvatavad need pisemagi häirimise korral. Katse on ohutu, kui tegutsetakse värskete ainetega. Lämmastiktrijodiidi palhavtust võib võrrelda hiirelõksuga, kus plahvatuse tekkimiseks peab lõksu õrnalt puudutama. Lämmastiktrijodiid on niivõrd ebastabiilne, et kristallide lõhkumisel eraldub gaasilist lämmastikku. Plahvatuse tekkimise põhjuseks on äkiline gaasi tekkimine.