Vahendid:
- Kontsentreeritud ammoniaagilahus
- Joodi kristallid
- Keeduklaas ja klaaspulk
- Õhupall, 1 meetri pikkune pulk/toru, filterpaber ja nööpnõel
Protseduur:
1. Lahusta keeduklaasi lisatud kontsentreeritud ammoniaagi lahuses mõned joodikristallid. Veendu, et kõik kristallid oleksid lahustunud!
2. Lase lahusel õhu käes seista seni, kuni keeduklaasi põhja tekib veidike pruuni sadet.
3. Kanna klaaspulga abil veidi pruuni sadet filterpaberile ning jäta see kuivama. Kuivamine võib võtta umbes tund aega.
4. Purusta filterpaberile tekkinud kristallid pulga abil. Õpilased peaksid seisma katsepaigast vähemalt 1 meetri kaugusel ning korraga ei tohiks väga palju kristalle lõhkuda.
5. Paralleelse katsena võib sooritada õhupalli purustamise nööpnõela abil.
Selgitus Lämmastiktrijodiidi lahus on ohutu, kuid kui ammoniaak aurustub, moodustuvad kuivad lämmastiktrijodiidi kristallid, mis on väga ebastabiilsed. Seetõttu plahvatavad need pisemagi häirimise korral. Katse on ohutu, kui tegutsetakse värskete ainetega. Lämmastiktrijodiidi palhavtust võib võrrelda hiirelõksuga, kus plahvatuse tekkimiseks peab lõksu õrnalt puudutama. Lämmastiktrijodiid on niivõrd ebastabiilne, et kristallide lõhkumisel eraldub gaasilist lämmastikku. Plahvatuse tekkimise põhjuseks on äkiline gaasi tekkimine.