Mis tekitab illusioone?

Vahendid:

1. Joonlaud (30 cm) ja joonisel olevad pildid

Protseduur:

1. Lase õpilastel pilte vaadata ja küsi iga pildi kohta küsimused.

2. Lase õpilastel joonlauaga ennustusi kontrollida.

Kui kõrge on kaabu võrreldes tema laiusega? (Joonis 1)

Kumb joontest on pikem, kas A või B? (Joonis 2)

Kumb kahest kujutisest on kõrgem? (Joonis 3)

Kas jooned A ja B on sirged või kõverad? (Joonis 4)

Mis tekitas meis iga pildi korral illusiooni?

Selgitus Joonisel 1 inimesed ei arvesta kaabu servasid, mistõttu paistab kaabu kõrgem, kui ta laiuselt paistab. Teisel joonisel kipuvad inimesed vaatama pilti kui tervikut: jooned, mille otsas on nooled. Seetõttu paistab joon B olema pikem. Kolmandal joonisel vaadatakse kujutisi kolmemõõtmelises keskkonnas. Selle järgi on kujutis B kaugemal kui kujutis A ning seetõttu paistab ta ka kõrgem. Neljandal joonisel tekitab illusiooni taas keskkond. Jooned tekitavad arvamuse, et kaks joont on kõverad. Mõõtes kõik elemendid joonlauaga on näha, et esimesel kolmel katsel on kõikide paaride pikkused võrdsed ning neljandal joonisel olevad jooned on üksteisega paralleelsed.