Kumb sisaldab rohkem süsihappegaasi?

Vahendid:

1. Kaks koonilist kolbi
2. Kaks klaastoru ja kahe auguga korgid
3. Küllastunud lubjavesi (kaltsiumhüdroksiid)

Protseduur:

1. Tee kaltsiumhüdroksiidist küllastunud lahus lisades vähese koguse kaupa pulbrit vette. Sega, kuni pulber enam ei lahustu.

2. Täida kolvid poole ulatuses lubjaveega ning pane neile korgid peale, läbi korgis olevate aukude pane klaastorud.

3. Ime läbi toru, mille ots ei ulatu vedelikuni kolvis B, ja puhu torusse, mis ulatub vedelikku kolvis A (vaata joonist).

Kumb kahest kolvist muutub esimesena piimjaks?
Milline gaas läheb läbi vedeliku kolvis A?
Millele see viitab, kui vedelik muutub piimjaks?
Milline keemiline reaktsioon aset leiab?
Kas kolb B muutub samuti piimjaks, kui imemist jätkata?
Kui klaastorust imemist jätkata, siis mis juhtub vedelikuga kolvis B?
Kumb sisaldab rohkem süsihappegaasi, kas kolb, kuhu puhuti, või kolb, kust imeti?

Selgitus Imedes läbi klaastoru kolvis A liigub atmosfääriõhk läbi küllastunud kaltsiumhüdroksiidi lahuse (sama õhk, mida me välja hingame). Puhudes läbi klaastoru kolvis B liigub väljunud õhk läbi vedeliku ja see muutub piimjaks kiiremini kui kolvis A. See näitab, et seal on rohkem süsihappegaasi. Reaktsioon on selline: CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O, milles kaltsiumkarbonaat sadestub ning muudab lahuse piimjaks. Süsihappegaas muudab vedeliku kolvis A samuti piimjaks ning kui kolvis B puhumist jätkata, siis reaktsioon CO2 + CaCO3 + H2O = Ca(HCO3)2 muudab vedeliku taas selgeks (kaltsiumbikarbonaat on vees lahustuv).