Kontrollimatu jalg

Vahendid:

1. Paber
2. Pliiats

Protseduur:

1. Seisa laua kõrval nii, et paber on sinu ees.

2. Hoia pliiatsit oma paremas käes (kui sa oled paremakäeline).

3. Kui sa oled paremakäeline, siis tee oma parema jalaga päripäeva suunas ringe.

4. Proovi oma jala liikumist säilitada ning samal ajal joonistada paberile suur number 6. Jälgi, mida su jalg teeb.

5. Nüüd korda punkte 3 ja 4 oma vasakut jalga päripäeva liigutades. Proovi joonistada number 6-t ka siis, kui su parem jalg teeb vastupäeva suunalist liikumist. Tee sama ka vasaku jala korral.

Milline neljast katsest oli kõige lihtsamini tehtav?
Kui joonistada number 6-t ja liigutades oma ühte jalga kellaosuti liikumise suunas, siis kumma jala liigutamisel oli lihtsam ülesannet täita?
Kas sa proovisid joonistada number 6-t oma vasaku käega (kui sa oled paremakäeline)?
Mis teeb parema jala liigutamise päripäeva nii raskeks (kui sa oled paremakäeline)?
Milline osa inimese kehast kontrollib lihaseid?

Selgitus Inimese vabatahtlikke liigutusi kontrollib suurajus olev väikeaju. Väikeaju on oluline sellisteks tegevusteks nagu kõndimine, tantsimine, pallimängimine, ja lisaks ka näiteks kingapaelte sidumine ja number 6-e joonistamine. Arstid on juba üle põlvkondade teadnud, et inimese keha parema poole närvirakud on ühendatud aju vasaku poolkeraga. Sarnaselt on ka inimese keha vasaku poole närvirakud ühendatud aju parema poolkeraga. Teiste sõnadega kontrollib inimese keha vasakut poolt aju parem poolkera ning keha paremat poolt kontrollib aju vasak poolkera. Kirjutades parema käega numbrit 6 saab aju vasakpoolne osa käskluse liigutada oma kätt vastupäeva. Parem jalg võib kergelt hakata samuti vastupäeva liikuma, vastupidi liigutamine nõuab korralikku pingutust.