Kodune jäätisemasin koosneb kesksest metallanumast, mida ümbritsevad soola ja purustatud jää kihid. Väliskihiks on puidust anum. Pärast kooresegu jahutamist külmkapis valatakse segu anumasse ja sinna torgatakse segamisseadeldis. Vanasti kasutati vändast ringiaetavaid segajaid, tänapäeval teeb selle töö ära elektrimootor. Miks on jäätisemasina välisosa puidust? Miks on sisemine anum metallist? Milleks on vaja purustatud jääd ja soola? Miks on vaja kooresegu segada? Kas ei võiks lasta sellel lihtsalt külmkapis külmuda? Mis juhtub siis, kui kooresegu temperatuur ei lange palju allapoole vee külmumistemperatuurist? Mis juhtub siis, kui temperatuur langeb liiga madalale?

Vastus Kooresegu külmumistemperatuur (temperatuur, mille korral hakkab selles tekkima jää) on madalam kui 0 °C, sest vees leiduvad koostisained takistavad jää tekkimist. Sellise madala temperatuuri saavutamiseks tehakse metallanuma ümber asuv jää soolaseks (vaata eelnevat punkti). Sellisel juhul on jää ja jääsulavesi külmemad kui 0 °C ja imevad kooresegust soojust välja. Liiga palju soola ei tohi kasutada, sest siis liigub soojus välja liiga kiiresti. Sellisel juhul külmub metallanuma seinte vastas olev kooresegu kiiresti ära ja takistab segamist. Vaja on energia aeglasemat ärakannet, et kogu kooresegu oleks samas olekus. Jääd hoidev mahuti peab olema puidust või mõnest muust halvast soojusjuhist, et toasoojus jääd ära ei sulataks.

Purustatud jääd kasutatakse seepärast, et suuremad jääkuubikud ei ole metallanumaga piisavalt hästi kontaktis ja jahutavad kooresegu seetõttu liiga aeglaselt. Kui segu ilma seda piisavalt jahutamata segada, eraldub vaid või ega saada jäätist.

Segamisel on kaks eesmärki. 1) See takistab jääkristallide kasvu segus, ajades neid üksteisest eemale ja kattes need koorega. Kui lasta kristallidel suureks kasvada, mis segu jahutamisel tavalises külmkapis ka juhtuks, oleks lõpp-produkt ebameeldivalt teraline. Kui kooresegu segada, jäävad jääkristallid väikesteks ja lõpp-produkt on süües mõnusalt ühtlane. 2) Segamise teine põhjus on tekitada kooresegusse õhumulle, et koor jäätuks vahuna, mitte tiheda jääkamakana. Neid mulle stabiliseerivad kooresegus olevad rasvakuulikesed. Õhumullidest tulenevat ruumala kasvu nimetatakse määra ületamiseks. Kerges ja õhulises jäätises võib poole ruumalast moodustada õhk, andes määra ületuseks 100%.

Pärast segu läbisegamist lastakse sel jää ning soola abil tekitatud külmas keskkonnas seista. Selle aja jooksul see tahkub, sest järelejäänud vesi külmub. Kui kõik läheb õigesti, on lõpptulemus ühtlane, väikeste kristallide ja pehme maitsega. Kui koor aga sulab ja taas jäätub, on see teralisi jääkristalle täis.

Jäätisesegu muutub teraliseks, kui seda liiga kaua külmikus hoida (isegi siis, kui temperatuur on pidevalt külmumistemperatuurist madalam), sest omavahel kokku puutuvad väikesed jääkristallid ühinevad suuremateks. (Protsessi hoiab toimimas ühinemise tulemusena vähenevast pinnast tingitud lahkuv energia.) Pikaajalises ladustamises olev jäätis võib kannatada sama probleemi all, kuigi protsessi aeglustab jääkristalle kattev kate.

Väidetavalt tegid Teise maailmasõja ajal Inglismaal paiknenud Ameerika Ühendriikide lendurid oma „lendavate kindluste” kuulipildujatornis kooresegust jäätist, sest seal oli pidev vibratsioon ja külm. Kui lendurid baasi tagasi pöördusid, oli kooresegu jäätiseks muutunud.

Ajaloolise jäätisemasina osad ...	... ja ülaltvaade.