Munade toiteväärtus

Keskmise suurusega muna (rebu + munavalge, st munasisu) sisaldab ca

• 7,5 g valku
• 6 g rasvu
• 0,6 g süsivesikuid
• 90 kcal energiat
• 2 punkti kaalujälgijate arvestuses

Munavalge ei sisalda rasvu, 10% munavalgest on valgud, 88% vesi. Munarebus on 16% valke ja 30% rasvu; vitamiine on rohkem munarebus; rasvas lahustuvad vitamiinid (A-D-E) esinevad ainult rebus. Munarebu vitamiinidesisaldus on võrreldes teiste loomsete toitainetega üks suuremaid. Kanamuna sisaldab kõiki elutegevuseks vajalikke vitamiine. Enim on munas A, D, B12, B4 (koliin), B3, B2 vitamiini, biotiini.

Munades sisalduvad vitamiinid ja mineraalained

Kanamuna sisaldab rohkem kui 30 makro- ja mikroelementi. Palju on fosforit, kaltsiumit, magneesiumi, mikroelementidest fluori, joodi, vaske, tsinki, mangaani. Enamik muna mineraalaineid on inimese poolt kergesti omastatavad, sest paiknevad orgaanilistes ühendites.
Mõnel munarebu koostisse kuuluval küllastumata rasvhappel (linool-, linoleen-, arahhidoonhape) on ainevahetuses vitamiinidega võrdne tähtsus. Munarebu rasvades rikkalikult leiduv letsitiin on väga oluline närvikoe koostisosa, millel on oluline roll närviimpulsside ülekandumisel ja ajurakkude toitumises. Letsitiin parandab mälu ja kontsentratsioonivõimet, parandab maksa tegevust ja hoiab vere kolesteroolitaseme normis.

Munade suurus

Munade suurus ja kaal sõltub linnuliigist ja tõust. Tõu piires mõjutab muna kaalu kana kehamass. Raskemad kanad munevad raskemaid mune. Pruunid munakanad on tavaliselt raskemad kui valged ja ka nende munade kaal on suurem.
Muna kaal suureneb kana vanusega. Noor, munema hakkav kana muneb keskmiselt 45-50 g kaaluvaid pesamune, mis on pingpongipalli suurused. Munemisperioodi lõpus on munad isegi 65 g ja raskemad. Keskmine muna kaal munakanatõugudel on 60-62 g (mitte 55 g, nagu mälumängusaadetes pakutakse).

Muna suurusele avaldab mõju ka kana suguküpsuse saabumise iga. Mida noorem on lind munemisperioodi algul, seda väiksem on esimene muna ja sellised varavalmivad linnud jätkavad suhteliselt väikeste munade munemist kogu esimese munemisperioodi jooksul.

Kui kanad munevad rohkem kui ühe munemisperioodi, siis muna kaal on järgnevatel munemisperioodidel suurem kui esimesel.
Muna kaalu saab mõjutada ka kanade söötmisega. Muna kaalu mõjutavad sööda proteiinisisaldus, aminohapped nagu metioniin ja tsüstiin, sööda energiasisaldus, rasvasisaldus ja elutähtsad rasvhapped nagu linoolhape. Mida suurema koguse nimetatud toitaineid kana söödast saab, seda suuremad on munad.
Talleggi hiigelmune munevad "kogenud", vanemad munakanad. Söödaks on hiigelmune munevatel kanadel – sarnaselt väiksemate munade munejatega – Talleggi oma söödatehases värskest teraviljast toodetud ning vajalike vitamiinide ja mineraalidega rikastatud jõusööt. Et Hiigelmunad on teistest suuremad, siis vajavad neid munevad kanad ka tavapärasest rohkem sööta.
Väide, et paremini toidetud kanad munevad suuremaid mune, ei pea päriselt paika. Näiteks noorte kanade puhul ei tohiks söödaga liialdada, sest selle tulemusena võib munevus hoopis langeda, lind rasvub ja muutub loiuks.

Kui pikka aega oli maailma suurima, 148 grammi kaaluva muna “autoriks” Kuuba päritolu kana, siis tänaseks on selle rekordi löönud Valgevenest Grodno lähistelt pärit kana, kelle muna kaalus 160 grammi. (Allikas: SL Õhtuleht, 20.03.2004)

Munakoore värvus

Munakoore värvus sõltub kanade tõust. Munakanatõugudel on tavaliselt valged, muna-liha- ja lihakanatõugudel rohkem pruunikad munad. Nõudlus pruunide munade järele tekkis 70. aastatel, kui hakati enam tähelepanu pöörama pruunikoorelisi mune munevate kanade aretamisele.

Koore värvuse põhjustavad koores ladestuvad pigmendid. Ei saa väita, et muna värvus sõltub kana sulestiku värvusest. Näiteks mustad minorka-tõugu kanad munevad valgeid mune.
Valgete munakanade aretusel on palju kasutatud leghorni tõugu. Pruunide munakanade esivanemate hulgas on sageli olnud punakaspruuni sulestikuga roodailendi tõugu.

Kindlaim tunnus, mille järgi määrata, mis värvi mune kana muneb, on kõrvalapi värvus. Valge kõrvalapiga kanad munevad valgeid ja punase kõrvalapiga kanad pruune mune.

Pruunid ja valged munad ei ole oma sisult, s.o toiteväärtuselt, erinevad. Küll esineb pruunide munade puhul sagedamini rebu pinnal pruune täppe.

Munakollane – kui kollane?

Munakollase värv võib varieeruda kahvatukollasest oranžini, peamiselt sõltub see kanade toidust ja aastaajast. Suvel on rebu tavaliselt tumedam, sisaldades hulgaliselt A-vitamiini eelühendeid karotinoide, mis tagavad organismi normaalse elutegevuse, arenemise ja kasvu. Talleggi Kollaste munade saladus peitubki selles, et kanade söödale lisatakse karotinoide.

Värske või väsinud muna?

Kvaliteetse muna oluline tunnus on ühtlase paksusega puhas koor. Kui soovid mune säilitada, ära pese neid enne külmkappi panemist. Pestud muna kaotab oma loomuliku kaitsekile ja sellesse võivad tungida mikroobid.

Nipp: värsket muna saab riknenust kergesti eristada. Kui asetad värske muna lahjasse soolvette, tõuseb see külili, mõlemad otsad ühekõrgusel. Vanematel munadel kerkib tömp ots ülespoole – mida vanem muna, seda rohkem taeva poole ta küünitab. Veel kergem on munade värskust kontrollida neid raputades. Vanema muna puhul kuuleme raputades, kuidas muna sisu vastu koort loksub, värske muna puhul sellist heli ei kosta.

Kanade elu ja heaolu ning kasvukeskkond

Keskmine Talleggi kana ärkab hommikul 7-8 paiku, sööb ning hakkab munema. Süüa antakse 2-3 korda, reeglina on viimane sööda etteandmise kord pärast lõunat. Munad munetakse reeglina hommikupoole, ärkamise ja kella 12-13 vahel.

Kanade tulevik on helge: alates 1. jaanuarist 2012 tohib kanu pidada ainult kas põrandal või rikastatud puurides. Kanal saab olema senisest ligi poole võrra rohkem pinda, puuris peab olema pesa (pime pesakast), 15 cm õrt ühe kana kohta ja siblimise ala (saepuruga või liivaga vann, kus saab siblida). Praegu on sellised puurid soovitatavad.

Millal ja kuidas kasvab munast hoopis tibu?

Koorunud kanatibu munajuhas on juba olemas kuni 4000 munarakku. Munema hakkavad kanad seoses suguküpsuse saabumisega. Munarakule lisandub kiiresti toitaineid ja rebu valmib 10-20 päevaga. Munasarjas on munemisperioodil pidevalt erineva suurusega munarakke ehk rebusid. Rebu vabanemine toimub keskmiselt poolt tundi pärast eelmise muna munemist, munavalge ja koore moodustumine kestab 23,5-24 tundi.

Lasteraamatute müüdid kurjadest kanadest ja kukkedest ei vasta tõele. Kanad ega kuked ei ole kurjad. Nagu ka inimesed on nad harjunud oma kindla eluruumi ja elulaadiga ning seda segama tulnud võõras tekitab pigem ärevust.

Üks kukk kümne kana kohta

Munarebu pinnal on väike valkjas iduketas. Tibu areneb ainult viljastatud munast, viljastamiseks piisab 1 kukest 10 kana kohta. Viljastatud munas hakkab iduketas arenema, moodustuvad erinevad rakukihid, hiljem organid. Arenev loode kasutab rebu vajalike toitainete saamiseks. Kanatibu areng kestab 21 päeva. Arenguks on vajalikud täpne temperatuur, teatav õhuniiskus, gaasivahetus muna ja väliskeskkonna vahel, samuti munade pööramine. Need tingimused kindlustab kas hauduv kana või kunstlikul hautamisel haudemasinad.
Allikas: AS Tallegg