Laserite pere on üliarvukas. On välja otsitud sadu aatomite, ioonide ja molekulide liike, mille energiatasemete hulgas leidub pöördhõivestamiseks sobivaid. Seejuures oli hindamatu väärtusega paljude spektroskopistide aastakümnetepikkuse usina töö viljana korjunud teave. Nii näeme, et esmapilgul vägagi akadeemilised ja elukauged uuringud võivad ühel hetkel osutuda praktikale üpris vajalikeks. Tänu sellele mitmekesisusele sai valmistada lasereid, mis genereerivad koherentset valgust erinevatel lainepikkustel, mis langevad laia vahemikku – kaugest ultravalgusest üle nähtava spektririba kauge infravalguseni (umb. 0,2 μm kuni 11 μm, vt tabel raamatu lõpus). On ka lasereid, mille lainepikkust saab kitsamas vahemikus sujuvalt muuta. See on eriline voorus teadusuuringuis, nt spektroskoopias. Loomisel on röntgenikiirguse laserid (raserid). Laserkiirguritena (laseri aktiivainetena) toimivad nii tahkised (kristallid, klaasid), vedelikud (eriti mitm. orgaaniliste värvainete lahused) kui ka gaasid ning metallide aurud (soositud on heeliumi-neooni segu, süsihappegaas, argoon, krüptoon, lämmastik, vaseaurud). Eri aktiivained nõuavad erinevaid ergastusviise pöördhõive tekitamiseks e. “ülespumpamiseks”. Tahkis- ja vedeliklasereid ergastatakse võimsate valgusallikatega - välklampide või ka teiste laseritega. Laserigaasides ja -aurudes tekitatakse “pumpamiseks” elektrilahendus. Suuresti varieeruvad ka laserite mõõtmed. On unikaallasereid, mis täidavad hiigelsaale, hulgiti toodetakse ja tarbitakse siiski pisikesi – nööpnõelapea suurustest pooljuhtlaseritest nii umbes pastakamõõduliste gaaslaseriteni.  Omaette rühma moodustavad pooljuhtlaserid.

Pooljuhtlaser ehk dioodlaser  on kohaselt valmistatud valgusdiood, millest juhitakse läbi teatavast läviväärtusest tugevam pärivool. Erinevalt tavalisest valgusdioodist annab ta koherentvalgust. Pöördhõive tekitatakse voolu abil kristalli juhtivus- ja valentsitsooni vahel pn-siirde piirkonnas. Sageli tehakse laserdioode ka erinevate pooljuhtühendite kihtidest, kasutades p-n-siirete asemel heterosiirdeid eri ainete vahel (kr. heteros – teine, muu). Laseripeegleina võivad toimida pn-siirdega ristsuunalised kristalli vastastahud (vt. joon. 15.1). Tänu oma väiksusele, tõhususele (kasutegur  20 – 30 % teiste laserite mõne protsendi vastu) ja odavusele on pooljuhtlaser nüüd kõige laiemalt kasutatavam laseriliik. Igal aastal toodetakse ja turustatakse neid miljonite viisi. Nad töötavad laserkassaatoris, laserprinteris, lasergrammofonis, arvuti kompaktkettamälu (CD-ROM) lugejais jpm. Nende kogumeid on hakatud kasutama ergastitena (s.o. pöördhõive tekitamiseks kiirguris) ka rubiinlaseri sarnastes tahkislasereis. 

See mitmekesisus võimaldab laseri paindlikku valikut vastavalt kasutusviisile. Mõnikord on vaja rekordilist monokromaatsust, võimsus ei ole aga oluline, teisal jälle vastupidi, on oluline vaid hiiglaslik valgusvõimsus. Järsult erinevad nõuded ongi ajendanud nii paljude erinevate laseritüüpide loomist.