Isotoobid on elemendi teisendid, mis erinevad aatommassi poolest. Aatommassi erinevuse põhjus on neutronite erinev arv tuumas. Tuumade tähistamiseks kasutatakse perioodtabeli sümboleid, mille juurde märgitakse tuuma laenguarv $Z$ (ühtlasi järjenumber) ja massiarv $A$ kujul $\frac{A}{Z}X$, kus element $X$ on tabelis järjekohal $Z$, (st tuumas on $Z$ prootonit) ja tuumaosakeste koguarv ehk massiarv on $A$ (st, neutroneid on A-Z).

Näiteks looduslik uraan koosneb 3 isotoobist:

 $\frac{238}{92}U$, uraan-238, tuumas on 92 prootonit ja 146 neutronit ($Z=92$, $A=238$);

$\frac{235}{92}U$ uraan-235, tuumas on 92 prootonit ja 143 neutronit ($Z=92$, $A=235$);

$\frac{234}{92}U$ uraan-234, tuumas on 92 prootonit ja 142 neutronit ($Z=92$, $A=234$).

Ühe elemendi isotoopide keemilised omadused on väga sarnased, raksematel tuumadel täiesti ühesugused, seepärast ei saa neid kuigi lihtsalt üksteisest eraldada (ptk Manhattani projekt).